RAAMATUBLOGI: Hamish Macbethi elu – võitle deemonitega ja võida

M.C. Beaton, „Kummituse surm“, tõlkinud Ragne Kepler, Tänapäev, 238 lk.

M.C. Beaton läheb seekord veganluse teed ning kuhjab pisut palju erinevaid komponente rooga ehk raamatusse. Ses mõttes, et kui uurida taimedest toituvate persoonide kokaraamatut, jääb silma, et ühte salatisse segatakse kokku kõik, mis on vähegi roheline ning lisaks pisut punast ja kollast ja arvatakse, et nii on hea. Lihasööja seevastu praeb maksa ja sibulat ja kui viitsib siis ka õuna ning sellest piisab – kaks-kolm komponenti annavad piisavalt maistva koosluse.

„Kummituse surm“ on juhtumeid täis pikitud ja kui lugejal läheb juba keeruliseks aru saada, kes on mis ja mis on kus, siis seda enam Šoti mägismaa punapäisel politseinikul Hamish Macbethil.

Esmalt saadetakse teise ilma üks professor. Laip kaob, kuid leitakse üles. Siis mõrvatakse rikkuri abikaasa, särav neidis, kes ajab ümberkaudsete meeste pead segi. Siis hoitakse ära üks mürgitamistapatöö. Siis ilmub lagedale uus politseinik, kes ohustab kaude Macbethi rahu ja vaikust ning ka temaga tuleb tegutseda. Lisaks tassitakse Lochdubhi piirkonda kõikvõimalikku salakaua ja nagu Macbethil kõigest muust veel vähe oleks, hakkab üks daam talle naiseks kippuma, ent temast saab laiskpolitseinik lihtsalt hakkama.

Kõik laabub õnneks, nagu ikka ning ühel hetkel on Machbeth muredest prii. „Kui Hamish reede õhtul lennuväljale sõitis, tundis ta ennast puhanu ja rõõmsana. Põrgusse kõik selle planeedi koletised. Ta oli varemgi deemonitega võidelnud ja võitnud.“

Olgu Macbethi lugu tummine või lahjalt hõrk, hea on see ikkagi.