Mida väidetakse?

Postituse autor jagas Facebookis 4. augustil oma pahameelt, kirjutades, et USA kuulutas ahvirõugete viirusega seotud olukorra riigis meditsiiniliseks hädaolukorraks.

„Kuigi tunnistatakse, et viirus levib põhiliselt mööda homoseksuaalseid mehi, tõtatakse kinnitama, et viirus ohustab ka teisi gruppe, eraldi välja tuues lapsi ja rasedaid naisi,“ väidab autor.

Lisaks nakatumisele on autor võtnud sõna ka vaktsiiniteemal ning väidab, et tegemist on uue ja koguni katsetamata vaktsiiniga. „Seekord öeldakse otse välja, et ei vaktsiini toime ega kõrvalmõjude kohta pole andmeid, sestap käsitletakse kõiki vaktsiini saajaid teaduseksperimendi katsealustena,“ väidab autor postituses.

Ahvirõuge levik on pannud uue hoo valeinfo levikule

Kuidas on tegelikult?

4. augustil kuulutas USA president Joe Biden ahvirõuged üleriigiliseks tervise hädaolukorraks (1). Põhjuseks toodi ahvirõugete ülejäänud maailmaga võrreldes laiem levik – otsuse kuupäeval oli USAs kinnitatud enam kui 6600 ahvirõugete juhtumit, täna on number tõusnud 9500-ni. Maailmas on tänavu kokku raporteeritud umbes 32 000 juhtumit.

Tegelike haigestumiste arvu hinnatakse veel kõrgemaks, sest testitakse vaid peale haigusest tuleneva lööbe tekkimist.

Postituses väidetakse, et viirus levib põhiliselt mööda homoseksuaalseid mehi ning oht teistele gruppidele on tõestamata. See aga ei vasta tõele. Haigus levib läheda kontakti kaudu, peamiselt eeldab see nahk-naha vastu kokkupuudet. Seejuures pole vahet, mis seksuaalsusega inimesed omavahel kokku puutuvad (2).

Statistiliselt on tõepoolest enim nakatunuid meeste seas, kes on seksuaalvahekorras teiste meestega. Kuid ohtu kujutab haigus kõikidele seksuaalgruppidele (3).

Ahvirõuged pakuvad USAle ja maailmale üldiselt muret seetõttu, et see on esimene suurem ahvirõugete levik väljaspool Aafrikat. Haigus sarnaneb tavalistele rõugetele, kuid suremustõenäosus on palju väiksem.

Rõuged suudeti 80ndatel maailmast välja juurida, sest viidi läbi laialdane vaktsineerimine (4). Peale haiguse elimineerimist lõpetati ka laialdane vaktsineerimine, kuid vaktsiine koguti igaks juhuks veel varuks.

Kui praegu räägitakse ahvirõugete vastu vaktsineerimisest, siis on juttu samast vaktsiinist, mida kasutati rõugete vastu.

„Euroopa ravimiameti (EMA) inimravimite komitee (CHMP) andis selle aasta 22. juulil soovituse kasutada vaktsiini Imvanex ahvirõugete vastu vaktsineerimiseks,“ selgitas ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Maia Uusküla. Euroopa liidus on Imvanexil olnud müügiluba aastast 2013, kuid Eestisse pole seda varem tarnitud.

Mida kõnealune vaktsiin täpsemalt sisaldab? Tegemist on vaktsiiniga, mis sisaldab elus muundatud vaktsiiniviirust Ankara, mida on kasvatatud kanaembrüo rakukultuuris, rääkis Uusküla.

„Vaktsiinis sisalduv viirus on rõugeid põhjustava viiruse „sugulane“ ehk see viirus ei põhjusta rõugetesse haigestumist, samas toimivad selle viiruse vastased antikehad ka rõugeid põhjustavale viirusele ja ka ahvirõugete viirusele,“ rääkis Uusküla. Toimemehhanismilt on Imvanex traditsiooniline ehk viiruspõhine vaktsiin.

Ahvirõugete vastu vaktsineerimisel soovitatakse rõugete vaktsiini, sest mitmed loomkatsed on näidanud, et Imvanexiga vaktsineeritud ahvilistel tekkis kaitse ahvirõugete viiruse suhtes.

Uusküla sõnul on vaktsiini ohutusprofiil hea, kõrvaltoimed kerged või mõõdukad, kuid CHMP hinnangul kaalub vaktsiinist saadav kasu üles võimalikud riskid.

Selleks, et ravim (sh vaktsiin) saaks Euroopa Liidus müügiloa, peab see läbima väga põhjaliku ja range kontrolli ning sellest saadav kasu peab ületama võimalikud riskid,“ kinnitas Uusküla ja lükkas ümber postituses oleva väite, et kõrvaltoimete kohta pole andmeid. „Ilma seesuguste andmeteta ei ole võimalik vaktsiinile või ravimile müügiluba anda.“

Imvanex on Euroopa Liidus kasutusel olnud ligi 10 aastat, mistõttu on selle vaktsiini kohta peale kliinilistest uuringutest saadud andmete (müügiloa andmisele eelnenud perioodil kogutud andmed, kus vaktsiini sai üle 5000 isiku) olemas ka palju müügiloa saamise järgset infot n-ö tavapopulatsioonil kasutamisest, peamiselt USA-st, kus kasutatakse sama vaktsiini, küll aga teise nimega (Jynneos) (5).

Otsus: Vale. Postituse autori hinnang, et haigus on ohtlik vaid homoseksuaalide seas, ei vasta tõele. Ei vasta ka tõele see, et vaktsiin on katsetamata ja uus.



Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid