RAAMATUBLOGI: Poevarga õpik. Ehk kui tüübist pole muud asja, saab temast turvamees või (eestlasest) poevaras

Antto Terras, „Stockmann Yard“, tõlkinud Märt Krell, Tänapäev, 272 lk.

Teinekord ei saa asjast aru, miks suurepärased ja Eestiga tihedalt seotud raamatud jõuavad tõlkes maarahvani suure hilinemisega. Samas hea, et jõuavad. 2015. aastal ilmunud „Stockmann Yard“ on taevalikult lahe lugemine, kui sa suudad taluda maailma ja eelkõige eestlaste lauslollust ning su huumorist arusaamise koefitsient pole miinusmärgiga.

Helsingi kesklinnas asuva ja enam kui 130 aasta vanuse Stockmanni kaubamaja turvapealikuna töötanud Antto Terras, meite mees, lahkunud Eestist kolm kümnendit tagasi, otsustas kurikaelte vastu võitlemise kogemused tekstiks vormida ja vürtsitada seda iroonilise muhedusega. Kusjuures autor ei anna armu kellelegi – ei Stockmanni juhtidele, turvameestele ega ostjatele, ent kõige vähem sünnimaalastele. Aga mida sa teed, kui naiivsed Maarjamaa mehed on otsustanud rikkuse majja tuua naabrite paradiisi ehk Stockmanni paljaks varastades, aga mõistust selleks ei jätku.

Pigem naljakal, mitte kummalisel kombel tuleb Terras pisipättidele vastu ja avaldab raamatu osana kümnest punktist koosneva õpetuse, kuidas edukalt poevarga tööd teha. Kusjuures seegi on omamoodi huumor, sest Stockmannil, mil on oma turvateenistus, õpetus suurt ei kahjusta, küll aga teisi kauplusi, mida valvavad turvafirmad.

Terrase kinnitusel pole turvamehed ja naised just kõige teravamad pliiatsid. „Üldiselt võib öelda, et poevargad ja turvatöötajad väärivad mingis mõttes teineteist: kui tüübist pole muud asja, saab tast turvamees, nagu poestki varastavad nood, kel pole ainest päris kurjategijateks.“

Nüüd võiks ju küsida, miks kauplused ei nõua turvameestelt veidi kõrgemat taset? Vastus: „Paljudel poeomanikel on paraku ükskõik, kas vargad tabatakse või mitte. Kaupmehe marginaalid ei koosne mitte tagasisaadud varadest, vaid üksnes kasumlikest ja lõpetatud tehingutest. Poodidest, millest varastatakse, neist tavaliselt ka ostetakse palju.“

Terras selgitab: kui tuuri pannakse 1000 eurot maksev jope, siis kahju suurt ei ole. Jope omahind on 200 eurot, teist sama palju käibemaks ning 600-eurosesse kasumimarginaali on arvestatud ka võimalik vargus. Ehk siis kui müüakse maha kolm jopet, pole hullu kui neljas kõige kaduva teed läheb.

Kui turvamehed pole tänapäeval just kange kraam, siis sama ütleb Terras politseinike kohta. „Politsei lugupeetavus ja autoriteet on läbi teinud ränga inflatsiooni – aga mida muud saakski eeldada, kui patrullautost kakerdab välja meetripikkune naissoost „kvoodipolitseinik“ koos taimetoitlasest vinnilise paarimehega. Ennevanasti kasutas politseinik kõigepealt jõudu ja vahel – kui aega üle jäi – ka mõistust.“

„Stockmann Yard“ on täis kuulsaid ja kummalisi juhtumeid Helsingi kaubamaja turvaülema elust, kus peaosa mängivad eestlased. Aga laskem kõneleda Terrasel...

* Ainult korra oleme kinni pidanud Soome politseiametniku, kellele esitati kahtlustus varguses. Tema rahvus tuleb siinkohal eraldi välja tuua, sest Eesti, Vene ja Bulgaaria politseinikke on vahele jäänud sagedamini.

* Kuidagi lödiks on see värk läinud. 2011. aastal rööviti üht linnalähedast Siwa nii, et kurjategija oli teatanud: hei, mul on relv, andke raha! Tillanderis ja Helsingi Osuuspankkis veel ilmselt mäletatakse, milline näeb välja üks südamega ja professionaalselt tehtud rööv. Eestlased Raivo Roosna ja Aleks Lepajõe seadsid 1980. aastate keskel kvaliteetröövimise lati nii kõrgele, et seda pole ka hilisematel aastatel eriti ületatud. Kui Aleks Raivoga poodi astusid, ei jäänud kellelgi ebaselgeks, mis mehed ja mis asjus tulnud. Asjatuid kõnesid ei peetud, ühest püstolkuulipildija valangust lakke piisas, et kauplusepersonalil säiliks koostöösoov toimingu lõpuni.

* Kui tahad kindla peale varastada, peaksid projektiga alustama juba eelmisel päeval. Eesti jõuk – kaks kena meest ja kole naine – tegid kõik endast oleneva, et tulemus oleks maksimaalne ja ohud minimeeritud. Kõigepealt kanti proovikabiinidesse korraga kümmekond kallimat ülikonda ja palitut. Igal jõuguliikmel oli oma ja väga selge ülesanne. Üks oli kabiinis riideid vastu võtmas, üks kogus rõivaid kokku ja tassis ning kolmas tiirutas niisama ringi punnis silmadega ehk oli koridoris valves. Proovikabiinlane eemaldas magnetiga toodetelt turvaelemendid, mis hiljem naise pearätiku sees prügikasti transporditi. Pärast eemaldamisoperatsiooni tagastati kõik tooted osakondadesse, aga mitte alguskohtadesse, vaid soodusbrändide stangesse. Idee oli selles, et kuna väärtuslikumaid tooteid jälgitakse veidi tähelepanelikumalt ja rohkemate kaameratega, siis proosalisemad brändid on sageli jäetud saatuse hooleks. Kaua polnud vaja oodata, saabus õhtu ja üks kambameestest tuli tagasi. Ta ei raisanud aega, vaid laadis kõik rõivad korraga kotti ja aidaa. Kogu ekipaaž võeti kinni.

* Helsingi linnaametnikud olid maksnud igale Tallinna kolima nõustunud rumeenlasele 300 eurot. Selline kokkulepe oli mõistagi nii juriidiliselt kui ka moraalselt eriti küsitava väärtusega ja tekitab tuska siiani. Muidugi ei kolinud ükski rumeenlane Eestisse, nad võtsid reisirahaks mõeldud sedelid ja helistasid koju Rumeeniasse, et hei, tulge siia, siin istuvad mingid idioodid linna rahakoti otsas.

* Tollidetektiiv tuli teatama, et nad jäitavad meie kaubamajas üht eesti meest, kel suure tõenäosusega on autos amfetamiinilast. Eesti numbrimärgiga Lexus oli pargitud Forumi ette, härra ise veetis aega kingaosakonnas, proovis ausa näoga Bally nahkkingi ja jättis need endale jalga. Vanad tossud lükkas ta riiulite alla, turvaelementidest vabanes korra tugevamini sikutades. Ja ei muud, kui uute jalanõudega uhkelt tänavale. Kinnipidamine toimus täpselt samal hetkel, kui pikanäpumees oma auto ust lahti klõpsas. Meil õnnestus tagasi saada oma Ballyd, toll sai neile vajaliku varanduse kätte, ja saamamees sai oma ärateenitud 11 aastat. Ilma ei jäänud keegi. Loo moraal: ära aseta löögi alla kõrgemaid väärtusi pisivarguse tegemisega.

Kuidas president Ilves Stockmannis istus

Soome tehtavate riigivisiitide põhisihtkoht on alati Stockmann, tõdes kaubamaja turvaülem Antto Terras ja meenutas Balti riikide presidentide külaskäike.

„Ja juba oligi meile saabunud järgmine president, seekord Aleksi klaasist tuulekotta pehme jäätisega tuutut taga nõudma. Kiire guugeldamine otsingusõnadega „kõige mõttetumate presidentide Top 10“ ja sealt me ta leidsime – Leedu riigipea. Pisut liialdades võib öelda, et Soomes on umbes null inimest, kes teavad, milline Leedu president välja näeb. Sellest hoolimata oli kogu meie kvartal umbes kolm tundi politsei poolt ümber piiratud. Järjekordselt saabus too president kümnest autost koosneva korteežiga, kuigi oleks võinud tulla tremmiga nr 3 ja keegi poleks märganud midagi.

Ainsa veidi mõistliukuma visiidi tegi Eesti president Toomas Hendrik Ilves. Saabus Akadeemilisse Raamatukauplusse autogramme jagama, kusjuures suurema julgeolekuarmeeta. Tõsi, lõpuks ei tulnud üritusele õigupoolest kedagi, kas oli siis raamat kehv või polnud tema nimi seltskonna jaoks kõige köitvam. Seal nad vahtisid adjutandiga veidi aega tõtt ja lahkusid lõpuks.“

Targa varga kümme käsku

1. Ära ole rumal – neid on sinutagi piisavalt. Loll varas eitab vajadust analüüsida varguse toimepanemise aega ja olukorda ning läheb nii-öelda püssi paugutades sõtta.

2. Ära varasta rohkem kui vajad. Suurem osa kukub vahele varem või hiljem üksnes seepärast, et pikapeale muututakse hoolimatuks ja ebatäpseks, varastades kõike ja suurte kogustena.

3. Ära ole vägivaldne. Mida iganes teed, ära tee seda raskendavatel asjaoludel. Poevarguse tegemisel vägivalla kasutamine on idiootne.

4. Väldi tagaotsitava staatust. Vahele jäädes ei lasta sind kindlasti vabaks enne, kui kõik lahtised otsad on kinnitatud.

5. Ära jää silma. Ole tavaline, ära torka silma hallist massist. Tavapärasest julgem riietumine võib põhjustada sinu jälgimist.

6. Ära ärple. Kui varastamine toob sulle erakorralist lisatulu ja võib-olla isegi rohkelt, ei tohi sa kunagi oma suurenenud heaolu presenteerima hakata.

7. Ei susi oma karjast murra. Kodukandi toidukauplus ja kiosk on keelatud ala igale endast lugupidavale vargale. Need on kohad, mida peab sageli külastama ja mille müüjad sind ja ilmselt su elukohta teavad.

8. Ära sihi pilvelosse. Poevargusega pole keegi rikkaks saanud, aga ära elada on võimalik.

9. Ole alandlik. Austa oma vastast, kuid ole teadlik oma õigustest. Tabamise korral peaksid üles näitama mõistlikku kahetsust, kuid vältima liigset dramaatikat.

10. Ära anna alla. Kõik jäävad kunagi vahele, välja arvatud need, kes võtavad nii vähe ja harva, et sellest ei tõuse kasu neile ega kahju teistele. Tõelised tegijad saavad mõnikord haavleid rindu, kuid see lihtsalt ongi osa üldisest paketist.