JUHTKIRI | Energiatoetuste Pandora laegas avaneski

Eesti elanikud võivad minna sellele talvele vastu teatava kindlustundega.

Ehkki pakutava universaalteenuse ehk sisuliselt sotsiaalelektri hind selgub alles kuu aja pärast, võib eeldada, et see annab paljudele kodumajapidamistele võimaluse ise selgeid plaane seada. Odavust oodata ei tasu, kuid ära jäävad sellised üllatused nagu 4,80 eurot kWh eest.

Jõudsimegi olukorda, kus hinnalage tahavad kõik. Tõeliselt aitaksid hoopis suunatud toetused, kuid praegune valitsus selleks paraku lootust ei anna.

Pikas perspektiivis ei tohiks riik hindu kujundada, kuid praegu, ajutiselt võib seda siiski mõista. Lõppkokkuvõttes ähvardaks hinnašokk lõhkuda ühiskonda ulatuses, mida ei maksa enam ühegi toetusmeetmega kinni.

Ometi, nagu võis ka ette näha, on riiklik sekkumine juba avanud Pandora laeka. Ettevõtjad juba küsivad, kuhu nende toetus jääb.

Senise vabaturule tugineva paradigma muutudes on selles selge loogika. Kui juba, siis juba. Sest eks suurendab elektri kõrge hind tootmiskulusid, kuni toodang muutub konkurentsivõimetuks ja ettevõte läheb pankrotti.

Veel inimlähedasemaks näiteks võib tuua kohviku. Kui kütte-, külmkapi- ja küpsetusarved kõik kliendi tšekile lisada, jätab klient sootuks tulemata ning ettevõtja peab kohviku uksed sulgema nagu pandeemia aegugi. Ja praegu pole oodata ka palgakompensatsioone.

Kas peaks piirama hinda ka ettevõtetele? Ja kui, siis kas kõigile? Konkurentsiameti kevadisest analüüsist selgub, et Euroopa Liidu õiguse järgi võib toetada kodutarbijaid ja mikroettevõtjaid. Kõigi teiste puhul võib kunstlikult madal hind anda ühisturul lubamatu konkurentsieelise.

Vajadus ära hoida energiašokist tingitud pankrotilainet on ilmne. Kuid me ei tohiks sulgeda silmi pikema vaate ees. Võib-olla ei vaja firmad mitte hinnalage, vaid abi energiatarbimise mitmekesistamiseks? Või oleks tõhusam anda sihitud toetusi, aga turgu mitte sekkuda?

Paraku näib praegu, et koalitsioonilepinguga pähe pandud silmaklappe kandes lahendatakse universaalelektriga ainult üht probleemi, jättes kõik kaasuv kuhugi tulevikku. Sootuks hirmutavalt mõjuvad aga sellised mõtted, nagu on riigihalduse ministril Riina Solmanil, kes mängib ideega Euroopa Liidu reeglid sisuliselt kuu peale saata. Praegused plaanid sellelt valitsuselt vastutustundlikku ja mõtestatud lahendust ei luba.