FAKTIKONTROLL | Kas Martin Helme rääkis jääkarude, korallrahu ja Maldiivide uppumise kohta tõtt?

Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas Martin Helme väited jääkarude ja korallrahude kohta vastavad tõele.

TSITAAT. 13. augustil, Arvamusfestivali traditsioonilisel parlamendierakondade esimeeste debatil esindas Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda selle juht Martin Helme.

Debati viimase teemana käsitleti ka kliimakriisi, mille kohta väitis Martin Helme: „Mingit kliimakriisi ei ole olemas. [---] Lugesite hiljuti uudist sellest, kuidas Suur Vallrahu Austraalia rannikul on parimas tervises läbi aegade. Meile on räägitud aastakümneid, et ta kohe-kohe sureb. Kas te teate, et nii palju jääkarusid kui tänapäeval elab pole kunagi elanud. [---] Kohe-kohe pidid Maldiivid ära uppuma, juba 97. aastal. [---] Kliimaga on kõik hästi.“

Kontrollime erinevaid väiteid, mida Helme tegi.

KONTROLL. Üleüldiselt on rohkem kui 99% teadlastest üksmeelel, et kliimamuutused on inimtekkelised ning üle 11 000 teadlase kinnitasid 2020. aastal, et me elame kliima hädaolukorras (climate emergency). Siin kontrollis aga vaatame täpsemalt, kas Martin Helme näited kliima kohta on tõesed.

Suur Vallrahu. Esimesena kontrollime Helme väidet, et Austraalia Suur Vallrahu on üle aastate parimas seisus. 2021./22. aasta uurimise alusel leidis Austraalia Merebioloogia Instituut, et kaks kolmandikku Suurest Vallrahust on viimase 36 aasta parimal taastumise tasemel.

Küll aga kinnitavad teadlased, et globaalne soojenemine on korallidele suurim pikaajaline risk ja seetõttu võib ka korallrahu taastumine pöörduda, kui soojenemine jätkub. Suureks ohuks korallidele on nende massiline pleekimine, mis juhtus esimest korda 1998. aastal ja siis uuesti 2002. aastal, ent on nüüd viimaste aastate jooksul oluliselt tihemini juhtunud ehk neljal korral alates 2016. aastast.

Seega Helmel on õigus, et Suur Vallrahu on paremas seisus kui varem, ent teadlaste sõnul on kliimamuutus endiselt korallidele järjest suuremaks ohuks.

Jääkarud. Järgmisena kontrollime Helme väidet jääkarude populatsiooni kohta ning vaatame, kas tõesti on täna jääkarusid rohkem kui kunagi varem.

Jääkarude uurijad põhjendavad populatsiooni kasvu 1973. aasta leppega, mis keelas jääkarude üleküttimise ning suunas riike jääkarusid kaitsma.

Üldiselt on jääkarude populatsiooni suuruse hindamine olnud geograafilistel põhjustel ja statistika ebatäpsuse tõttu väga keeruline. Esimesed ametlikud andmed tulenevad alles pärast 1950. aastat, millele aga eelnes pikk ja intensiivne jääkarude küttimise periood. Täpseid andmeid seega sellest perioodist ei ole ning saab vaid kontrollida jääkarude rohkust alates 20. sajandi keskpaigast, mis võib aga suuresti erineda kommertsküttimisele eelnenud ajale.

1965. aastast on Rahvusvahelisel Looduskaitseliidul (IUCN) esimesed andmed jääkarude võimaliku populatsiooni kohta, kus hinnati olemasolevate teadustööde alusel, et maailma jääkarude populatsioon võib 1960. aastatel olla 8000 ja 19 000 isendi vahel.

2021. aastal hindas IUCN karude populatsiooniks umbes 26 000, pakkudes vahemikuks 22 000 kuni 31 000. Seda numbrit kasutab ja kinnitab ka Maailma Looduse Fond (WWF). Nii IUCN kui ka WWFi uurijad on täpsustanud, et osad jääkarude subpopulatsioonid on stabiilse või kasvava populatsiooniga, osad vähenevaga ning mitmete kohta pole piisavalt informatsiooni.

Jääkarude uurijad põhjendavad populatsiooni kasvu 1973. aasta leppega, mis keelas jääkarude üleküttimise ning suunas riike jääkarusid kaitsma. Seega populatsiooni kasv on teadlaste sõnul vähem seotud kliimamuutustega ja rohkem kaitse alla võtmisega. WWFi uurijad on öelnud, et kliima soojenemine ja jää sulamine on endiselt peamiseks ohuks jääkarudele ning 2050. aastaks on prognoositud, et jääkarude populatsioon väheneb seetõttu kolmandiku võrra.

Ka Toronto ülikooli uuringud kinnitavad, et kliimamuutus võib 2100. aastaks viia isegi mõne subpopulatsiooni väljasuremiseni, tuues ka näiteid, et mõned subpopulatsioonid kasvasid kuni 2000. aastateni tänu küttimise lõppemisele, aga on nüüd jälle kahanenud. IUCNi 2021. aasta raport on aga kinnitanud, et õnneks ei olnud 2021. aastal veel palju märke kliimamuutuste kardetud mõjust jääkarudele.

Ka Eesti Teaduste Akadeemia President Tarmo Soomere kinnitas Faktikontrollile, et jääkarude populatsiooni kasv tuleneb mitte kliimamuutustest või selle puudumisest, vaid eelkõige jääkarude kaitse alla võtmisest

Uppuvad Maldiivid. Viimasena kontrollime Helme väidet, et juba üheksakümnendatel öeldi, et Maldiivid pidid kohe ära uppuma. 1997. aastast, millele viitab Helme, on leitav Maldiivide uppumisohu kohta artikkel ajalehes Los Angeles Times. Artikkel räägib kliimamuutuste ohust Maldiividele, ent väidab selgelt, et täieliku vee alla jäämiseni kulub kauem kui sajand. Seega ei räägitud, et Maldiivid kohe upuksid.

Artikkel räägib kliimamuutuste ohust Maldiividele, ent väidab selgelt, et täieliku vee alla jäämiseni kulub kauem kui sajand.

Mitmed kliimamuutuste suhtes skeptilised allikad on viidanud „valele“ väitele aastast 1988, et Maldiivid upuvad järgmise 30 aasta jooksul. Artiklid viitavad The Canberra Times ajalehele, mis raporteeris, et „Ametnike andmeil ohustab tõusev merepinna tase täielikult katta [Maldiive] järgmise 30 aasta jooksul“ (A gradual rise in average sea level is threatening to completely cover this Indian Ocean nation of 1196 small islands within the next 30 years, according to authorities.) Küll aga ei ole ajalehe artiklis viidatud allikatele ning Faktikontroll ei leidnud ka seda kinnitavaid teaduslikke andmeid.

Maailmapanga ja Aasia Arengupanga 2021. aasta Maldiivide kliimariskide analüüsis on eraldi välja toodud, et tõusev merepinnatase on riigi püsimajäämisele suur oht ning mitmed saared võivad muutuda elamiskõlbmatuks.

Ka 2021. aasta Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) raportist selguvad väga suured kliimamuutuste ohud väikestele saareriikidele, sh Maldiividele. Vastupidiselt Helme väitele toob IPCC raport eraldi näitena välja Maldiividel viimase 30 aasta jooksul toimunud ekstreemsed kliimasündmused. Halvima prognoositud stsenaariumi korral, kui merepind tõuseb 2100. aastaks 1,1 meetri võrra, võib osa Maldiivi saari tõesti vee alla jääda, kuna mitmed saared on vaid meeter üle merepinna.

OTSUS. Helmel on nii Suure Vallrahu kui ka jääkarude populatsiooni osas õigus selles, et nende olukord on parem kui varem. Küll aga on mõlemale kliimamuutus suureks ohuks ning eriti jääkarude puhul on populatsiooni tõusu põhjuseks teadlaste sõnul mitte kliimamuutuste puudumine, vaid üleküttimise lõpetamine. Väited Maldiivide kohta on ebatäpsed ning ka Maldiive ohustab teadlaste sõnul kliimamuutus suurel määral.

Eksitav.

PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile [e-mail].

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.