Illar Luht: ideaalne riik, millest ungarlased unistavad, on ideoloogiliselt kuningriik ja vormilt impeerium

Viktor Orbán kutsus tänavu augusti algul Texase osariigis Dallases toimunud Conservative Political Action Conference (CPAC) nimelise ürituse avakõnes Euroopa ja Ameerika konservatiive ühiselt välja astuma tänapäeva „progressiivsete“ püüdele eraldada lääne tsivilisatsiooni kristlikest juurtest. Kõik konservatiivid pole siiski kaugeltki kristlased ega huvitatud kristluse võidukäigust. Mõnedki neist on pesueht paganad ja ateistid.

Lääne ühiskonna juurteks peetakse üldiselt kreeka-rooma ning juudikristlikku kultuure, kuigi need kaks on teineteisega antagonistlikus vastuolus ja ajaloost teame, et teise edu tõi kaasa esimese allakäigu ning renessanss, millega kaasnes antiikmaailma taasavastamine, hakkas omakorda aeglaselt, aga järjekindlalt, lammutama kristliku elukorralduse aluseid. Toimub aga ka rahvusromantikast ja renessansideedest kantuna kreeka-rooma maailmale hingelähedasemate paganlike ehk polüteistlike religioonidest lähtuvate tsivilisatsioonide taaselustamise katse. Mitmed neist pole täiesti välja surnud olnudki – pigem varjusurmataolises seisundis.

Tegevus, mille käigus kristlikul õpetusel rajanevat maailmavaadet õõnestatakse, olekski lääneliku kultuuri ja tsivilisatsiooni juurte raiumine. Ungaris armastatakse toonitada, et Lääs raiub oksa, millel ise istub. Kui seda saadab vastav ühiskondlik regulatsioon, saab kristlusevastane protsess poliitikalt tuge ning varem-hiljem hakatakse kristlasi välja tõrjuma, mida nood tunnetavad diskrimineerimisena.