VIDEO JA FOTOD | Mis kapo hoone, hoopis moodne kunstitempel. MUBA avab Tallinna südames uksed
(70)Sel nädalal alustab 675 õpilast kooliteed pealinna tuiksoonel asuvas tuttuues Tallinna muusika- ja balletikoolis. Ehitustööde osas pani rahaliselt õla alla Euroopa Liit.
Asutuse loovjuht Teet Kask sõnas täna ajakirjanikele kooli tutvustades lõõpimisi, et väljast võib tumedates toonides hoonekompleks paista isegi nõnda salapärane, et justkui oleks tegu kapo majaga. Reaalsuses aga annab sees tooni avarus ja moodsad klassiruumid koos uute instrumentide ja innovaatilise tehnikaga. Suures balletisaalis osutas Kask kvaliteetsele põrandale ja märkis, et sarnaseid tingimusi pole isegi rahvusooper Estonia majas.
„Kunstitempel,“ rõhutasid nii Kask kui MUBA direktor Timo Steiner.
Steiner: vaikus enne kunsti
Hoone asub superministeeriumi naabruses, tiheda liiklusega Pärnu maantee ääres. Steiner tõmbas esimest korda värske kooli ees vardasse kooli lipu – oranži tausta ehib noodikirjas pausi tähistav märk. „Vaikus enne kunsti,“ sõnas ta tänavalärmi keskel seistes ja hoonele osutades. Viimases sees aga polegi taustmüra kuulda. Fookuseks oli ehitise planeerimisel helikindlus ja samas ka rahulik keskkond.
Hoonekompleksi keskel on sümboolset nime „vaikne aed“ kandev aed, kus rohkelt pihlakaid.
Muusika- ja balletikool moodustub Tallinna muusikakeskkooli, Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli ja Tallinna balletikooli baasil. Klassid on komplekteeritud ning populaarseimateks erialadeks olid klaver, viiul ning rütmimuusika. Jätkuõppena aga muusikaettevõtlus ja produktsioon.
Ligi viiendik õpilasi on pärit väljastpoolt Tallinna ning elab MUBA õpilaskodus. Too asub samas kompleksis ehk kõik koolitööks vajalik ongi vaid mõne minuti kaugusel.
Liftis ruumi 40 inimesele
Õpilaskodus on kahe- ja kolmetoalised toad, lisaks ka kaks kööki ja puhkeala. Füüsilise vormi edendamiseks on ujula ning välialal väike korvpalliplats.
Et eri valdkondade noored paremini sulanduks, on osad ainetunnid – näiteks matemaatika, loodusõpetus jms – koos. Ehk ka baleriin, laulja ja pillimängija satuvad ninapidi kokku.
Majas torkab silma väikeseid detaile, mis eristavad seda nn tavapärasest õppeasutusest. Näiteks seegi, et kooli kohvikus on aukohal klaver. Lisaks on majas suur lift, kuhu mahub kas või 40 inimest. Tegu pole suurustamisega, vaid lift on nii suur ikka tehnilistel põhjustel – lisaks inimestele on vaja vahepeal transportida suuri esemeid nagu nt tiibklaver või helitehnika.
Õppuritel on ka eraldi spetsiifilised kapid, mille suurus oleneb õpitavast instrumendist. Füüsikatundi minnes ju tuubat või tšellot kaasa ei võta.
Põletavaim küsimus taolise hiigelprojekti puhul on ikka maksumus. „Peab rõhutama, et kõik see pole mitte Eesti maksumaksja raha eest, vaid ka Euroopa Liidu tugev õlg on all,“ lausus Steiner. Ta selgitas, et ehituse kui sellise raha tuligi Euroopa Liidult – 41 miljonit eurot pluss käibemaks. Sisustuse kulud aga kattis Eesti riik, see on tema sõnutsi kokku 5,1 miljonit eurot pluss käibemaks.
