Arstid see-eest ei näe, et oleks kuidagi võimalik, et surnutelt hakatakse verest hüübeid välja võtma ning neid kadunukese lähedastele jagama. Nende kinnitusel ei ole ka tõenäoline, et trombid peale vaktsineerimist tekiks.

Selliseid postitusi teevad mitmed erinevad kasutajad. Esimesena hakkasid need levima populaarsust koguvas USA Facebooki grupis „Died Suddenly News“ (Uudised äkksurmast, inglise k.), kus inimesed jagavad oma lugusid sellest, kuidas nende lähedased on äkitselt surnud. Reeglina seostatavad postitajad äkilisi surmi koroonavaktsiiniga.

Peagi hakkasid ka Eesti vaktsiinivastased lehed ja grupid USA grupist postitusi eesti keelde tõlkima.

Mida väidetakse?

Eraldi kategooriaks on USA grupis muutunud vereklompide postitamine. Nagu mainitud, postitavad inimesed Facebookis pilte väidetavatest klompidest koos mõõtevahendiga.

Piltide juures on tekstid, kuidas postitaja lähedane suri ja pildil on kadunukese verest leitud vereklombid. Mis viitab sellele, et surma puhul (on selle põhjuseks siis vaktsiin või miski muu) on lähedaste kätte antud vereklombid, mille nad üles pildistavad ja sotsiaalmeediasse postitavad .

Teine variant võib olla, et arst pildistab need ise üles ja jagab siis pilte hoopis lähedastega. Ühe postituse puhul väidab matusekorraldaja, et tegeleb hoopis ise taoliste leidude jäädvustamisega.

Arstid ei anna surma puhul patsiendi lähedastele surnukehast leitud verehüübeid. Tegemist on valega
USA grupi sisu võeti kiirelt üle ja tõlgiti eesti keelde

Kuidas on tegelikult?

Vere hüübimine veenides ehk trombide tekkimine on tõsine, kuid üsna sage meditsiiniline nähtus. Haigus võib viia infarkti või insuldini ja need omakorda surmani (1). Trombide tekkimiseni viib ebatervislik eluviis. Näiteks suitsetamine ja ülekaalulisus, mida seostatakse kõige sagedamini veresoonkonna haigustega, sealhulgas trombidega.

2021. aasta alguses, mil algas laiem COVID-19 vastane vaktsineerimine, levis kuuldus, et vaktsiin põhjustab samuti trombe ehk on inimestele eluohtlik. Reaalsuses on rasked kõrvalnähud COVID-19 vastastel vaktsiinidel üliharuldased.

COVID-19 vastaseid mRNA vaktsiine (Pfizer ja Moderna) trombide tekkega ei seostata. Eestis manustatakse praegu Pfizeri, Moderna ja Jansseni vaktsiine (2).

Tasub ka meelde tuletada, et COVID-19 haiguse (mitte selle vastu vaktsineerimise) korral on trombirisk 16-20 korda kõrgem võrreldes tervete inimestega.

COVID-19 vastu on vaktsineeritud kaks kolmandikku maailma elanikkonnast ehk miljardeid inimesi, tuletas inimestele meelde perearst Piret Rospu.

„Mäletatavasti pidid kõik vaktsineeritud inimesed surnud olema kahe nädala, siis kuue kuu ja nüüd kahe aasta möödumisel vaktsineerimisest. Tegelikult on suured liigsuremuse lained käinud hoopis käsikäes COVID-19 suurte lainetega,“ märkis Rospu.

Kuidas siis on võimalik, et niivõrd paljudel Facebooki kasutajatel on lähedane surnud vaktsineerimise tagajärjel ja neile on seejärel ülespildistamiseks antud surnukehast leitud verehüübed? See polegi võimalik.

Tartu Ülikooli kohtuarstiteaduse professor Marika Väli ütles, et selliseid verehüübeid kindlasti ei näidata ega ammugi anta omastele. „Lahangu käigus küll vaadatakse, kas veri on vedel või hüübinud, samuti, kas leidub trombi või trombooliat, sest osade surmade põhjuste puhul on see üheks iseloomulikuks leiuks.“

Väli sõnul on selliste asjade omastele näitamine ka ebaeetiline. „Muidugi võivad arstid seda õppe või muul (nt diagnoosi objektiivseks tõestuseks) eesmärgil pildistada,“ täpsustas ta võimalikke põhjuseid trombide dokumenteerimiseks.

Dr Piret Rospu leidis, et fotode põhjal pole võimalik öelda, kas tegemist on inimeselt või mõnelt loomalt pärit materjaliga. „Lahangult ei anta tagasi mingeid juppe, vaid kogu surnukeha koos kõigega, mis sinna sisse kuulub,“ selgitas ta ning ütles, et oma vastustes konsulteeris ta ka patoloogiga, kelle jaoks on lahangud igapäevane töö.

Sarnaselt Väli hinnangule ütles ka Rospu, et arstid pildistavad mõnikord selliseid asju üles dokumenteerimise eesmärgil. „Kuid neid fotosid ei jagata haigusloost väljaspoole, ammugi mitte sotsiaalmeediasse. Omakseid lahangute juurde ei lubata ja nemad midagi pildistada ei saa,“ täpsustas ta.

Inimese veres võivad ka pärast muudesse põhjustesse suremist tekkida trombid. „Pärast inimese surma vereringe seiskub, veri liigub veresoontes sinna, kuhu maa külgetõmbejõud seda kutsub,“ selgitas Rospu, et osa verd hüübib pärast surma veresoonte sees, osa püsib vedelana.

„Palja silmaga ei ole alati võimalik vahet teha, kas tegemist on elupuhuselt tekkinud trombiga, mis võis olla surma põhjuseks, või pärast surma tekkinud verehüübega, mis lahkunu tervisele enam mõju ei avalda. Mõnikord on ainult mikroskoobis võimalik neid kaht omavahel eristada.“

Siiani ei ole Haiguste kontrolli ja tõrje keskus (CDC - Center of Disease Control) pärast vaktsineerimist tuvastanud ebatavalisi või ootamatuid verehüüvete mustreid, nagu süvaveenitromboosi. Väga ulatuslikud uuringud, mis hõlmavad miljoneid inimesi, näitavad, et Pfizeri ja Moderna vaktsiinid ei suurenda tromboosiriski (3). Jannseni vaktsiiniga seoses on üle maailma kinnitatud üheksa surma.

Otsus: Eksitav. Pole ühtegi tõendit, et piltidel olevad ollused oleksid COVID-19 vaktsiini tagajärjel tekkinud trombid. Võimalik ei ole ka see, et arstid või lähedased saaksid lihtsalt kadunukese sisikonnast leitud hüübeid jagada sotsiaalmeedias.


Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid