Õnneks polegi Eesti ega EL-i poliitikud praegust olukorda paratamatuseks kuulutanud, vaid lahenduste otsimine käib. Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut saatis Euroopa Komisjonile ja Nord Poolile märgukirjad nõudmisega üle vaadata praeguse süsteemi valukohad. Riigikogu liige Mart Võrklaev teeb tänases lehes ettepaneku, kuidas arvestada börsihinda paika pannes tarbijate valmidusega elektrit säästa ja tarbimist nihutada ning seda tegema motiveerida. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lubas (üksikasju esialgu täpsustamata) erakorralisi sekkumisi ja elektrituru struktuuri reformi. Poola on teinud ettepaneku külmutada CO₂ kvoodi hind tasemel 25–30 eurot tonni eest.

Hinna arvutamise mehhanismi muutmine pole tuumajaama ehitamine, selle saab tahtmise korral ära teha mõne kuuga või kiireminigi.

Tore, et mõtted ja kirjad liiguvad – on oluline jõuda nende juurest ka tegudeni ja mitte mingil ebamäärasel ajal tulevikus, vaid juba sel sügisel.

Hinna arvutamise mehhanismi muutmine pole tuumajaama ehitamine, selle saab tahtmise korral ära teha mõne kuuga või kiireminigi, juba 5000 eurot/MWh-ni kerkinud hinnapiiri reformimiseks pole vaja niigi palju aega. Tarbijaid säästmisele ja elektritarbimise juhtimisele kaasa tõmmata võib olla keerulisem, aga selle peamine eeldus on ikkagi turul pakutava võimaluse olemasolu. Siis saab juba näiteks tööstusettevõtjaile või kinnisvara haldajatele konkreetselt näidata, kui palju saab paindlikumaks muutudes või aeg-ajalt väikese ebamugavusega nõustudes kulu vähendada või tulu teenida.

Kõik elektritarbijad ei pea ega saagi hakata börsihinnale reageerimise meistriks, aga piisab, kui osagi seda teeb – ja ekstreemsed hinnatipud jäävad ajalukku. Ent keskmise hinnataseme allapoole toomiseks tasub toetada Poola ettepanekut külmutada ajutiselt CO₂ kvoodi hind.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid