FAKTIKONTROLL | EKRE häälekandja levitab valeinfost läbi imbunud kliimadeklaratsiooni

Uued Uudised kirjutas, kuidas maailmas pole kliimaga seotud hädaolukorda. Allikaks valedele üles ehitatud deklaratsioon, mis ekspertide poolt juba korduvalt ümber lükatud.

Uute Uudiste artiklis seisab, kuidas teadlaste arvates ei ähvarda inimesi kliimamuutused. Artiklis olevate seisukohtade allikaks märgiti The Daily Sceptic, mis on Ühendkuningriigis asutatud alternatiivportaal, varasema nimega Lockdown sceptic.

Portaal loodi 2020. aastal, kõigest mõni nädal pärast esimeste koroonapiirangute kehtestamist. Uus kanal asus kiiresti tuntust koguma ekspertide arvamuste mahategemisega, selle autorid leiutasid oma meditsiiniteooriaid ja on siiani valeinfost pungil. Nii ka seekord.

Artikli aluseks on autor võtnud organisatsiooni CLINTEL (Climate Intel, kliima luureinfo – eesti k) loodud maailma kliimadeklaratsiooni (World Climate Declaration).

CLINTELi looja ja deklaratsiooni eestvedaja on Augustinus Johannes „Guus“ Berkhout, kes töötas nii Hollandi naftatööstuse heaks kui ka brittide Shelli heaks.

Deklaratsioonist ja The Daily Scepticu tehtud kokkuvõttest ajendatud eestikeelset Uute Uudiste artiklit on jagatud Facebookis kümneid kordi, muu hulgas sellistes gruppides nagu „EKRE VÕIMULE!“, „Patriootliku Eesti sõbrad – rahvusriigi sõbrad“ ja „Vaba sõna“. Deklaratsiooni kajastas ka SAPTKi väljaanne Objektiiv.

Mida väidetakse?

Deklaratsioonis on kirjas kuus argumenti, mis peaksid näitama, et kliima pole nii suures ohus, kui avalikkus arvab.

Esimene punkt ütleb, et kliimamuutused on isetekkelised: „Maa kliima on planeedi eksisteerimise aja jooksul varieerunud, looduslikult külmade ja soojade faasiga.“

Teises argumendis seisab, et kliima küll soojeneb, kuid see käib palju aeglasemalt, kui ÜRO Valitsustevaheline kliima nõukogu (IPCC – Intergovermental Panel of Climate Change) seda on ennustanud.

See, mille alusel hetkel kliimapoliitikat maailmas aetakse, on ajendatud valedest mudelitest, väidab kolmas argument. Deklaratsiooni järgi ei ole kliimapoliitikat tehes arvesse võetud, et CO2 emissioonid on tegelikult kasulikud.

Sama argumenti lahkab ka deklaratsiooni neljas punkt: CO2 ehk süsihappegaas on taimedele toiduks ning CO2-te ei tohiks võtta kui halba kasvuhoonegaasi, vaid kui ainest, mis teeb maakera hoopis rohelisemaks, tõstab elurikkust.

Viienda argumendina on kirjas, kuidas puudub teaduslik alus väita, et kliima soojenemine põhjustab intensiivsemaid üleujutusi, orkaane ja muid looduskatastroofe.

Lõpetuseks on kirjas, kuidas kliima hädaolukorda pole olemas. Sellega seisavad allakirjutanud vastu ÜRO null-süsihappegaasi kokkuleppele, mille eesmärk on viia kasvuhoonegaaside tootlus nullile võimalikult lähedale.

Deklaratsioonile on alla kirjutanud üle 1100 inimese, kellest suur osa on tegelikult seotud nafta- ja gaasitööstusega. Allkirjastajate hulgas on küll palju teadlasi, kuid neist vaid käputäiel on kokkupuude kliimateemadega.

Kuidas on tegelikult?

Faktikontroll võttis deklaratsioonis olevad väited ükshaaval ette.

Soojenemise taga on looduslik variatiivsus, on kirjas Uute Uudiste artiklis.

Looduslikud muutused kliimas on täiesti normaalsed ja need on toimunud pikalt (1).

Küll aga on viimase 400 000 aasta jooksul jäänud CO2 tase õhus alla 330 osakese miljoni kohta (ppm) ehk alla looduslike muutuste piiri. Tänaseks on see number palju kõrgem. Näiteks 2015. aastal mõõdeti osakeste suuruseks 400 ppm’i (2), millele on järgnenud vaid kasvutrend.

„Soojenemine on prognoositust palju aeglasem“ – tegemist on reaalsusele vastupidise väitega. Tegelikult avaldas Valitsustevaheline kliima nõukogu (IPCC) 2022. aasta veebruaris, kuidas kliima soojeneb kiiremas tempos, kui eksperdid varem arvasid (3).

„Iga edasine ülemaailmsete kohanemise ja leevendamise meetmetega viivitamine jätab kasutamata lühikese ja kiiresti sulguva võimaluse tagada kõigile elamisväärne ja jätkusuutlik tulevik,“ seisab IPCC raportis (4).

Tänaseks on kliima soojenenud 1,1 kraadi kõrgemaks, kui oli keskmine temperatuur enne tööstuasajastut. Ekspertide hinnangul on kriitiline piir on 1,5-kraadine soojenemine (5), pärast seda on tagajärjed pöördumatud.

Kliima on seega ennustatust hoopis kiiremini soojenenud, sest kriitiline piir on kätte jõudmas oodatust kiiremini.

„Kliimapoliitika tugineb ebaadekvaatsetele mudelitele.“ Nagu iga asja ennustamisega, lähevad mõned asjad täppi ja mõned mitte. Kliimapoliitika ennustamiseks on tehtud mitmeid mudeleid, millega on eksperdid püüdnud aru saada, kuhu suunas muutused liiguvad.

Kuigi kliimamudelite osas on ebakindlust, siis need on varasemate andmete põhjal teinud edukalt prognoose, mida on hiljem ka vaatlustega kinnitanud (6).

Prognoose on aeg-ajalt alt vedanud kasvuhoonegaaside vale arvestamine, sest ei teata täpselt ette, kui palju CO2 emissioone tööstused päriselt toodavad. Samas on täna näha, et ca ühekraadine soojenemine on erinevate prognooside puhul siiski paika pidanud (7).

Kuna täna näeme, et varasemad prognoosid on osutunud suures jaos õigeks, siis pole alust väita, et neid samu mudeleid ka täna kasutades oleks tegemist vale metoodikaga.

„CO2 on taimne toit, kogu elu alus maal.“ Need, kes saavad kasu suure hulga fossiilkütuste põletamise status quo'st, armastavad väita, et rohkem süsinikdioksiidi atmosfääris toob kasu taimestikule, kuid tegelikult see nii lihtne pole.

Süsihappegaasi rohkusega kasvab ka maakera keskmine temperatuur. Arvukad uuringud on näidanud, et ka ühekraadine temperatuuri tõus mõjutab taimestikku negatiivselt, rääkimata loomastikust, kelle jaoks CO2 ei ole „toit“ (8).

Iga konkreetse põllukultuuri puhul sõltub temperatuuri tõus sellest, milline on põllukultuuri kasvuks ja paljunemiseks optimaalne temperatuur. Kui kõrgem temperatuur ületab põllukultuuri optimaalset temperatuuri, väheneb saagikus (9).

Näiteks mõjutab tänavu Hispaaniat, Itaaliat, Prantsusmaad ja teisi suuri põllumajanduse riike tabanud kuumalaine sügisel toiduainete kättesaadavast ja omakorda toodete hindu (10). Teraviljasaak langeb viie aasta keskmisega võrreldes umbes kaks protsenti, kuigi mõnel põllukultuuril – nagu suhkrupeet ja kartul – läheb keskmisest paremini.

Kokkuvõttes, CO2 on tõepoolest taimedele nagu toit. Kuid nagu liigne toit mõjub inimestele, on ka taimedele suurest süsihappegaasist rohkem kahju kui kasu. Kahju teeb ka temperatuuritõus, mis CO2 kasvuga kaasas käib.

„Kliima soojenemine pole looduskatastroofe suurendanud,“ on üks viimaseid punkte deklaratsioonis. Ka see ei vasta tõele.

Viimase 50 aasta jooksul on looduskatastroofide arv kasvanud, vahendab maailma meteoroloogiaorganisatsioon (World Meteorology Organization – WMO).

„Viimase 50 aasta jooksul on toimunud keskmiselt iga päev ilmastiku, kliima või üleujutustega seotud katastroofe – päevas hukkub keskmiselt 115 inimest ja katastroofid põhjustavad iga päev 202 miljonit USA dollarit kahju,“ on kirjas WMO aruandes (11).

ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni andmetel toimub katastroofe tänapäeval kolm korda sagedamini kui 1970. ja 1980. aastatel (12).

Kuidas saab kliima soojenemine olla katastroofide põhjustajaks? Lisakuumus põhjustab piirkondlikke ja hooajalisi äärmuslikke temperatuurimuutusi, polaarjää sulamist ja tugevamaid sademeid (13).

Kõrgem temperatuur soojendab merd. Selle tulemuseks on rohkem soojusenergiat, mis suurendab troopiliste tsüklonite tekkimise potentsiaali. Kuna soojenemine toob kaasa ka suurema aurustumise, sagenevad tugevad vihma- ja lumesajud, mis muudavad üleujutused ja tsüklonid tugevamaks (14).

Viimase punktina on deklaratsioonis öeldud, et kliimapoliitika peab austama teaduslikku ja majanduslikku tegelikkust, millele vaidlevad vastu kõik eelnevad punktid.

Eesti Rohelise Liikumise kliimaekspert Johanna Kuld leidis, et deklaratsiooni ei saa usaldada, sest väidetel puuduvad teaduslikud viited. „Argumenteerimiseks kasutatakse kliimateaduse poolt ammu ümber lükatud müüte,“ ütles ta ja lisas, et nendele „1100 teadlasele ja eksperdile“ on vastukaaluks kliimamuutusi tunnistav ülemaailmne teadlaste konsensus.

Ka mitmed tunnustatud välismaised kliimaeksperdid on deklaratsiooni sisu ja argumente juba ümber lükanud, teatades, et tegemist on pseudoteadusega.

„Selles deklaratsioonis jäetakse tahtlikult tähelepanuta, lihtsustatakse ja moonutatakse nii põhifakte kui ka tohutul hulgal teaduslikke teadmisi atmosfääri koostise, kliima ja elusorganismide vastastikusest mõjust,“ ütles ökoloogia professor Alistair Jump, Šotimaal asuva Stirlingi ülikooli loodusteaduskonna dekaan (15).

Geoffrey Supran, kes tegeleb Harvardi ülikoolis kliimamuutuste ajaloo uurimisega, ütles väljaandele the Independent, et nagu alati, loodavad deklaratsiooni algatajad hägustada kliimakriisile pööratavat tähelepanu (16).

East Anglia ülikooli kliimauuringute üksuse teadusuuringute direktor Timothy Osborn ütles, et dokument esitab nimelt valitud väiteid. „Näiteks on märgitud, et osa taimestikku kasvab süsinikdioksiidi suurenemise korral rohkem, kuid eiratakse samasugusest süsinikdioksiidi suurenemisest tingitud kliimamuutustest tulenevaid tõsiseid kahjustusi.“ (17)

Davise California ülikooli põllumajanduse jätkusuutlikkuse instituudi teadur Amber Kerr ütles, et kõik kuus väidet on esitatud kallutatud ja eksitavalt.

Milano ülikooli dotsent Giorgio Vacchiano sõnul ei suuda dokument tuua ühtegi pädevat põhjendust argumentidele. Näiteks ei põhjendata ära, miks praegu kasutusel olevad kliimamudelid ei kõlba poliitika kujundamisel.

Otsus: Vale. Uute Uudiste artikkel väidab, et maailmas ei ole kliimaga seotud hädaolukorda ja inimkonda ei ähvarda kliimamuutused ning nimetab seda „tõsiasjaks“, mida see aga pole. Samuti ei ole õiged väited, mis on esitatud artiklis viidatud deklaratsiooni sisus.