FAKTIKONTROLL | Paanika elektriautodega – ei, need ei sure külmakartusest välja

Postitus, mis hoiatab elektriautode eest, on läinud Eesti sotsiaalmeedias lendu ning kogunud sadu tuhandeid vaatamisi. Hoiatusel aga faktilist alust pole.

Facebooki lehekülg „Kliimajutud“ loodi mullu 7. oktoobril ning enda tegevust tutvustatakse tekstiga: „Energiakriis, Rohepööre ja Kliimasoojenemine on teemad, mis puudutavad meist igaühte. Käsitleme.“

Käsitletakse tõepoolest, ent lehekülg on juba korduvalt jälgijaid valeväidetega eksitanud.

Nii ka seekord. Facebooki lehekülg väidab postituses, et elektriauto on kordades keskkonnaohtlikum liikumisviis, kui seni on teatud.

Postituse pilt ja sisu on levinud ka välisriikides ning need valeväited on juba ümber lükanud näiteks Belgia ja Kanada faktikontrollijad.

Facebooki andmetel on eestikeelne postitus jõudnud ca 200 000 inimeseni ning seda on jagatud edasi enam kui 3300 korda.

Mida väidetakse?

„Elektriautod - suurim pettus, mida maailm kunagi näinud on?“ küsitakse postituse sissejuhatuses. Autor väidab, et kui jääda elektriautoga lumetormi, siis kolmetunnises ummikus tühjeneksid autoakud täielikult.

„Sest elektriautodel põhimõtteliselt pole kütet,“ põhjendab autor.

Autor kirjeldab, et sellises olukorras võib elektriauto öö otsa tänavale kinni jääda.

„Autot pole, kütet pole, kojamehi pole, raadiot pole, GPS-i pole, aku on ammu tühi,“ loetleb ta väidetavaid elektriauto puuduseid.

Kuigi juttu tehakse lumetormist, siis leiab postituse autor, et sama probleem ootab elektriauto omanikke ka suviti: akud tühjenevat hetkega.

Postitusega koos on pilt autodest, mis on lumetormis kinni jäänud. Tegemist on Ameerika Ühendriikides, Chicagos toimunud lumetormiga, mis leidis aset 2. veebruaril 2021. aastal. Ei ole teada, kas pildil kujutatud autod on elektrilised või ei, kirjutab AFP faktikontroll.

Kuidas on tegelikult?

Temperatuurid küll võivad mõjutada elektriauto tööd, kuid ekspertide hinnangul ei ole see muutus nii märgatav, kui on kirjeldatud postituses.

Eesti esimese Tesla omanik ja elektriautode ekspert Mario Kadastik selgitas faktikontrollile elektriautode akude olemust ja seda, kuidas postituse sisu ei käi kokku reaalsusega.

„Eeldades, et inimene jäi teele ca 60 protsenti laetud akupakiga, on ta autol rahulikult üle kümne tunni kliimatööd ning kui vähendada võimsust, siis rohkemgi,“ selgitas Kadastik, et auto väljasuremise pärast sellises olukorras tegelikult muretsema ei pea.

Seejuures toetub Kadastik Kanada Tesla omaniku kogemusele, kes ööbis 17 miinuskraadiga autos ning tarbis kaheksa tunni jooksul 19 kWh energiat.

„Seejuures uuemad autod, mis on soojuspumpadega, tarbivad kuni kolm korda vähem elektrit. Ehk siis soojuspumbaga mudelitel kuluks umbes üks protsent akut tunnis, andes seega mitmete päevade jagu võimekust autot soojas hoida,“ lisas Kadastik.

AFP viitab faktikontrollis ka Saksamaal läbi viidud uuringule, mille raames testiti elektriautode akude vastupidavust külmatingimustes: uuringu raames pandi miinuskraadide kätte kätte seisma sisse lülitatud soojendusega (22 kraadi) Renault Zoe ZE50 ja Volkswagen E-Up elektriautode mudelid; pärast 12 tundi oli Zoe kasutanud ära 70 protsenti ja e-up 80 protsenti akust. Seega ei kinnita nimetatud uuring niisamuti väidet, et külma käes tühjeneks elektriauto aku vaid kolme tunniga.

„Fossiilseid kütuseid kasutaval autol saab samuti kütus otsa, kui kliimaseadet pidevalt sees hoida. Nii on ka elektriautodega,“ ütles AFP faktikontrollile Alexis Grimaud, Pariisi tahkiskeemia- ja energialabori kaasteadur.

Kiirabis elektriautode teenistusse võtmine võib küll tulevikus juhtuda, kuid hetkel selliseid otsuseid tehtud pole (1). Näiteks Tallinna kiirabi juht Raul Adlas on öelnud ERRile, et lähiajal ei ole plaanis elektrilisi kiirabiautosid soetada.

Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Kädi Ristoki sõnul heidavad elektriautod vähem süsihappegaasi kui bensiini, diisli või gaasiga sõitvad autod.

„Elektriautoga sõitmisel ei eraldu erinevalt sisepõlemismootoriga autodest süsihappegaasi ning kuigi elektriautode akude tootmise heitkogus on suurem kui teiste mootoritüüpide puhul, siis autode eluiga vaadates on elektriautod tootmisprotsesside algusest alates arvestades kõige väiksema heitega,“ selgitas Ristok.

Ta lisas, et mõistagi on autode tootmisel ja kasutamisel keskkonnajälg olemas.

„Jalgsi, tava- või elektrirattal liikumine on autodega võrreldes kindlasti keskkonnasõbralikumad, sama kehtib ka ühistranspordi kasutamise kohta.“

Otsus: Vale. Postituses kirjas olevad väited elektriautode kohta on valed.