JUHTKIRI | Lõimumise tulevik ei ole siiski tume

Head lapsed, õpetajad, lapsevanemad! Head kooliaasta algust! Paljudes klassides on sel õppeaastal uued õpilased – Ukrainast. Kritiseerime siin Eestis oma koolikorraldust kõvasti, aga sealse sõja kontekstis on väärtus juba seegi, et saab üldse rahulikult koolis käia.

Eilses Eesti Päevalehes kirjutasime ehmatavast, aga mitte üllatavast uuringutulemusest, et ligikaudu veerand Eesti muudest rahvustest elanikke, kellest enamik on venelased, peab Venemaa sõjalist tegevust Ukrainas õigustatuks. Ligi kolmandik ei soovinud sellele küsimusele vastata või ütles, et ei oska öelda.

Kui eestlaste jaoks ilmselges küsimuses (94% ei näe Venemaa sõjal õigustust) on siinsete venelaste meelsus väga teistsugune, tuleb kuulutada illusiooniks arvamus, et lõimumise probleemid on pelgalt vähese või vale integratsioonitöö viga. Nagu kirjanik Olev Remsu hiljuti Eesti Päevalehes kirjutas: midagi paremini teha poleks saanud minevikus, ei saa praegu ega tulevikus, sest ajalugu on näidanud, et imperialismimeelsus – veendumus, et nende rahvus on koloniseeritavatest automaatselt parem ja targem – kaob suurte rahvaste hoiakutest väga raskelt.

Lootust annab see, et muulaste nooremates vanuserühmades – 15–34-aastased – on sõjaõigustajaid palju vähem.

Selle tõdemine ei võrdu allaandmisega, kui me Eesti asja järjekindlalt, visalt ja kogemustest õppides edasi ajame. Lihtsalt muutused võtavad kauem aega, kui tahaks ja oleme lootnud, aga toimuvad. Nimetatud sõjaküsimuses oli 43% muulasi arvamusel, et Venemaa sõda pole õigustatud. Nooremates vanuserühmades – 15–34-aastased – on neid rohkemgi, sealhulgas 15–24-aastaste muulaste seas pole peaaegu üldse neid, kes peavad sõda kindlalt õigustatuks.

Kui isegi praeguse kakskeelse koolisüsteemi puhul on tulemus selline, pole lõimumise tulevik tume. Ent vene koolid on siiski meie hariduselu valukoht. Tänavu on nad tulipunkti tõusnud neist saadava puuduliku eesti keele oskuse ja Kremli-lembuses kahtlustamise tõttu, kuid riigieksamite tulemused viitavad, et neist saadav haridus jätab ka laiemas plaanis soovida. Vene noored ei tohi saada eestlastest kehvemat haridust, sest see tähendab nõrgemat sotsiaal-majanduslikku stardipositsiooni, mis võib kaasa tuua nõrgema lojaalsuse Eesti riigile.

Valitsusel ongi plaanis vene koolid jõulisemalt käsile võtta. Loodame, et seda tehes ei keskenduta liialt piitsale (koolitundidesse saadetavatele keeleinspektoritele), vaid noorte eestimeelsete õpetajate kooli meelitamisele ning eesti ja vene noorte samasse kooli kokkupanemisele seal, kus rahvuslik koosseis võimaldab.