NATO idatiiba ootab lähiaastatel ees märkimisväärne tugevdamine

Venemaad tundvad Eesti, Läti, Leedu ja Poola kulutavad kaitsevõimele üha rohkem raha. Eesti riigikaitset ootavad ees olulised hanked ning riigieelarve läbirääkimistel tuleb kokku leppida keskmaa õhutõrje ja liitlaste vastuvõtmise võime arendustes.

Laevatõrjeraketid, mitmikraketiheitjate HIMARS hange koostöös USA-ga, 2. jalaväebrigaadi viimine soomukitele, laskemoona soetamine, sidevaldkonna tugevdamine, toetussoomukite ümberehitus, rivisõidukite ühishange Lätiga, soomus- ja ratastehnika remont ja hooldus. See on lühike loetelu kaitseministeeriumi lähiaastate otsustest ja käimasolevatest tegevustest Eesti kaitsevõime tugevdamiseks.

Sama aktiivselt liigutavad end lätlased, leedulased ja poolakad. „Meie ja meie lähipiirkond kihutab kaitsevõime tugevdamisega vägeva hooga,“ märkis kaitseminister Hanno Pevkur. Ta tõi näiteks Poola, mille 2023. aasta kaitsekulude prognoos nominaalsummana on ligi 20 miljardit eurot (lähiaastate eesmärk sisemajanduse koguproduktist ehk SKP-st 3%), millele lisandub üheksa miljardi eurone hankefond.