Sarja avaloos selgus, kuidas Eesti kohtutes toimub igapäevaselt loterii, millest viiest korrast neljast väljub laenuhätta jäänud võlgnik sadu või tuhandeid eurosid rängema koormaga, kui seadus ette näeb.

„[Kohtuotsuste] erinevust on võimalik mõõta tuhandetes eurodes. Mõnel veab, mõnel mitte. Enne meie artiklit olid väga vähesed Eestis seda probleemi teadvustanud. Justiitsministeerium, riigikohus ainult aimavad sellest,“ räägib artikli üks autoritest Oliver Kund.

Delfi Erisaade
VÕLA VÕIM: Tüüpvõtted Eesti laenuturul. „Kui nad vahele jäävad, saavad ikkagi raha kätte. Mingit karistust ei järgne“
1x
00:00

Andmeajakirjanik Riin Aljas rääkis, et analüüsis selle sarja tarbeks üle 4000 otsust. „Neid inimesi, kelle puhul saame kindlalt öelda, et nad maksavad rohkem kui peaks, oli 487. Kohtuotsused on vahel lühemad kui 1 lehekülge. 1200-st otsusest ei olnud võimalik isegi välja lugeda, kui palju sa pead viivist maksma. Ehkki räägime 487 inimesest, siis tegelikkuses võib neid olla kordades rohkem,“ ütleb ta.

„Võla võim“ on uuriva toimetuse artiklisari, milles sel ja järgmistel nädalatel paljastame Eesti laenuturu süsteemseid vigu. Näitame, kuidas igal aastal petavad kiirlaenufirmad, hoiulaenuühistud ja inkassofirmad sadu inimesi ning miks lasevad sellel kõigel juhtuda kohtud, kohtutäiturid ja asutused, mis peaksid laenufirmasid kontrollima.

Meie artiklid ilmuvad nii Eesti Päevalehes, Eesti Ekspressis, Maalehes kui ka Delfis.

Kund tõi välja, et kõrge viivis ei saa olla kellegi ärimudel. Ta lausus, et tema, Aljase ja Eero Epneri artiklis paljastatud probleem vajab lahendust väga kiiresti. „See on poliitilise otsuse küsimus.“

Martin Laine, kes samuti lugenud laenuvõlglaste otsuseid kümnete kaupa, rääkis et laenuandjad paistavadki tegutsema eesmärgiga ajada inimeni võlgadesse ja saada temalt see kodu kätte ning nende kasumimarginaal tekib pettuse pealt. „Trahvid ja asjad ei ole mitte mõnikord ebaseaduslikud, vaid tüüplepingutes ehk lepingupõhjades juba ebaseaduslikud. Enamik inimesi saab endale ebaseaduslikud lepingud eos ise sellest aru saamata,“ tõi ta välja.

Laine lisas, et laenu- või inkassofirma jaoks ei ole sellest mingisuguseidki tagajärgi. „Nad võivadki kalastada. Kui nad jäävad vahele, saavad nad seadusliku raha kätte. nad ei saa mingit karistust selle eest.“

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid