Oodata on eelmisest aastast veelgi suuremaid arveid nii elektri kui ka muude kütteliikide eest. Ligikaudu 30% Eesti peredest on oma kodu soetanud pangalaenu abil.

Milline kinnisvaraärimees ei sooviks osta maja 10 000 euroga ja müüa see maha kümme korda kallimalt? Ühel nutikal ärimeeste pundil õnnestub see järjepidevalt. Ilmselt on kõik siinkohal JOKK, kuid paraku jäävad sellest skeemist maha hävitatud elud.

Süvenevas majanduskriisis kaotatakse kodusid ja kümned tuhanded inimesed upuvad mitmesaja tuhande euroni ulatuvatesse võlgadesse. Võlanõustajad tajuvad, et kliente hakkab tulema n-ö uksest ja aknast. Ametid on hambutud. Vajalikud muudatused kopitavad riiulis.

Viis aastat Eesti laenuturu räpaste üksikasjadega kokku puutunud vilepuhuja räägib, kuidas laenu andes ei arvestata klientide tegeliku võimega seda tagasi maksta. Määrav on hoopis see, kas laenusoovijal on hinge taga kinnisvara.

Võlgnike erinevad tagaseljaotsused pole normaalne olukord, tunnistab riigikohtu esimees Villu Kõve. Seadusandjal tuleks muuta võlaõigusseadust ja võtta laenuandjad reaalsemalt riikliku järelevalve alla.

Kohtunikud loevad samadest seadustest välja kardinaalselt erinevaid juhiseid, mistõttu saab igast viiest võlglasest neli kaela mitusada või mitu tuhat eurot suurema nõude, kui on viimati õiglaseks hinnanud riigikohus. Sellise otsusega pihta saavad inimesed ei tea ise asjast midagi, paljastab Eesti P...