
Putin oli meeleheitel, täiesti nurka surutud. Varem said Venemaa inimesed sõda vaadata kui meelelahutust televiisorist, sest sõdisid peamiselt vaesematest piirkondadest pärit inimesed. Nüüd on sõda aga nende endi koduhoovis.
Harkivi oblasti operatsioon näitas sõdijate puuduse olukorra tõsidust Venemaa jaoks selgelt – väsinud ja vähemotiveeritud sõdurite soov võidelda oli väike, lihtsam oli põgeneda. See oli üks häda. Veelgi suurem probleem oli Julia Latõnina andmetel see, et oktoobris pidid lõppema paljud lepingud ning suur osa nendest sõduritest ei olnud nõus oma lepinguid pikendama. Niigi katastroofilisi inimkaotusi kandvad Venemaa armee üksused oleksid kaotanud sisuliselt oma armee selgroo, sest lahingutes karastunud kogenud võitlejaid lihtsalt ei ole võimalik asendada vabatahtlikega, nendega pealetunge läbi ei vii.
Lääne pool on hoopis arusaamine, et Ukraina vajab kiirelt rohkem relvastust, et kasutada ära paarikuulist ajaakent, kus Ukrainal on ülekaal väljaõppinud elavjõus. Ehk siis Venemaa võib need pseudoreferendumid teha, aga neid ei tunnustata, Venemaad ei kardeta ning Venemaa kaotaks maailmas veel sellegi pisukese toe, mida hetkel Hiina ja India talle pakuvad. Hiina pool väljendas eile selgelt, et nad tunnistavad Ukraina territoriaalset terviklikkust ning enam selgemat signaali neil olla ei saa. Läbi olukorra eskaleerimise jääks Venemaa sisuliselt täiesti üksi, ta vajab hädasti ja kiirelt läbirääkimisi.