Urmas Kiik: mitte ainult võlaküsimus. Isegi advokaat ei oska ennustada, kuidas kohtunik seadust tõlgendab

Avalikkuse ette on Eesti Päevalehe poolt toodud oluline probleem meie õigusemõistmises, kus sõltuvalt kohtuniku isikust kohaldatakse (kiir)laenuvõlglastele seadust täiesti erinevalt.

Segaduse aluseks olevat kaks aastatetagust riigikohtu lahendit viiviste kohta, millest üks annab laenuandjale sobivaid ja lepinguvabadust kaitsvaid juhiseid (kui tavapärasest oluliselt kõrgem viivise määr on vaba kokkuleppe tulemus, siis tulebki võlgnikul maksta), teine aga asub võlgniku poolele, lubades tühiseks lugeda ebainimlikult kõrge viivise kokkuleppe.

Mõlemas jutus on iva sees, ehk siis otsustajale – kohtunikule – jääbki justkui vaba valik eelistada üht või teist käsitlust. Probleem on selles, et nende täiesti erinevate, ütleks isegi vastandlike, nägemuste aluseks olev seaduse tekst on täpselt üks ja see sama.