JUHTKIRI | Vajame solidaarsust, aga ka turg jäägu ellu

Euroopa Liidus on jälle tüli solidaarsuse (puudumise) pärast – seekord energiakriisi ja talve üle elamise küsimuses. Tüli lahendamise esmane tähtaeg on 20. oktoobril, kui toimub riigijuhtide järgmine tippkohtumine.

Praeguse peamise tülipõhjustaja Saksamaa lähenemist on mõned kriitikud nimetanud „Saksamaa kõigepealt“. Riigijuhtide 7. oktoobri tippkohtumisel kuulus ka Eesti peaminister Kaja Kallas Saksamaa 200 miljardi eurose kriisiplaani kritiseerijate sekka, kuigi ta polnud nii ründav kui näiteks Poola peaminister.

200 miljardit eurot, mida Saksamaa tahab kulutada oma energiatarbijate – nii ettevõtete kui ka eraisikute – toetamiseks, on peaaegu kaks korda rohkem kui EL-i suuruselt järgmiste majanduste Prantsusmaa ja Itaalia samalaadsed abipaketid. See annab Saksamaale konkurentsieelise, mis on ebaõiglane, sest Saksamaa varasem poliitika ja isegi osa praegusi samme on Euroopa gaasi- ja energiakriisi tekkimisele kõvasti kaasa aidanud.

Ka majanduslikult on üksteise toetustega ületrumpamine kahtlane tee, sest defitsiidi tingimustes tarbimise tugev subsideerimine süvendab defitsiiti ja surub hindu ülespoole. See viga on tegelikult kõigi riikide abipakettidel, aga Saksamaa otsetoetuste paketil oma mahu tõttu kõige suurem.

Saksamaa ilmselt oma 200-miljardist paketti ei tühista, nii et liikmesriikide vastuolud tuleb maandada muul viisil. Variante on.

Sisepoliitiliselt on liidukantsler Olaf Scholzil raske lubatud abipaketist lahti öelda. Suurem solidaarsus EL-i riikide vahel tuleb ilmselt saavutada mingil muul viisil.

Ühele neist – Euroopa Liidule uue ühise laenu võtmine ja hädalistele toetuste või laenu laialijagamine nagu koroonakriisi lõpus kokku lepitud Next Generation EU programmis – on Saksamaa (ja mõned teisedki riigid) samuti vastu. Tõepoolest, paljud EL-i riigid on niigi üle laenanud, püüdkem meie „ühist keha“ samasse seisu mitte viia.

Mõistliku kompromissina kõlab Euroopa Komisjoni ettepanek kiirendada mais loodud programmi REPowerEU vahendite kasutuselevõtmist. Sama saab teha pandeemia ajal loodud investeerimis- ja abiprogrammidega. Need pole küll mõeldud energiatarbimise otseseks subsideerimiseks, aga energiapööret ja majandust üldisemaltki toetaksid küll. Samuti teeks seda Ukraina sõjaline toetamine nii, et avaneb võimalus eksportida Ukrainalt EL-i rohkem elektrit, selle asemel et eksport Venemaa terrorirünnakute pärast üldse peatada, nagu eile juhtus.