Peenelt pakendatud hasartmängud peibutavad üha rohkemaid. Riik olukorda muutma ei kiirusta

Riigikassat paisutavat sõltuvust võiks piirata reklaamiseaduse karmistamine, aga see lükkub järgmisse aastasse.

„Olen 35-aastane ja olnud eluaeg hasartmänguvastane ehk juba maast madalast veendunud, et kasiino võrdub paha ja mõttetu kohaga,“ räägib Robert*. „Ja täiesti ootamatult olen poole aastaga kümnete tuhandete eurode eest kasiinodele käivet teinud.“ Ta tunnistab, et kasiinosõltuvusega on sisuliselt samamoodi nagu suitsetamise või narkootikumidega – alguses mõtled, et proovid ühe korra, aga siis mõtled, et mis seal ikka, korra veel, siis kolmanda ja lõpuks oledki sellises sõltuvuses, millest on väga raske üle saada. „Eriti kui sa töötad arvutiga,“ märgib Robert.

Ja nii upuvadki tavalised kontoritöötajad hasartmängusõltuvusse – kodukontoris, mängides internetikasiinodes.