RAAMATUBLOGI: „Pikk ergas jõgi“ – krimiromaan, mida peab lugema
Liz Moore, „Pikk ergas jõgi“, tõlkinud Eve Laur, Rahva Raamat, 528 lk.
Kui satub kätte siinmail tundmatu autori 500+ lehekülge pikk romaan, on kõhklusi. Vähe on kirjanikke, kel võiks olla õigus nõnda mahukalt kirjutada, sest tihtipuhku topitakse romaani kolmandiku võrra vahtu mis teeb sisu vesiseks. Aga heakene küll, Liz Moore on pälvinud ookeani taga kõvasti kiitust ning „Pikk ergas jõgi“ olla sealmail sensatsioon, seega ärgem laskem eelarvamustel end häirida.
Kui 528. lehekülg loetud, tuleb tunnistada, et iga lause, lõik, lehekülg ses raamatus on oma eksistentsi väärt. Ei midagi ülearust, ei midagi puudu. Või siiski... Romaani eestikeelne pealkiri võinuks olla otsesemas tõlkes. „Long bright river“ ehk „Pikk helge jõgi“, sest kummalisel kombel on lugu ühtaegu nii karm kui helge.
„Pikk ergas(helge) jõgi“ on kauplustes paigutatud krimiromaanide riiulile ja määratletud kui psühhothrillerit. Mis on ühest küljest õige, aga teisalt väheütlev. Raamat on palju enamat, ka perekonnadraama ja linnastumise sotsiaalseid probleeme käsitlev teos, samas naistekas või ilukirjanduslik eneseabiõpik.
Autor alustas romaani kümme aastat enne selle lõplikku valmimist, kui palus fotograafil minna Philadephia linnaosa Kensingtoni jäädvustama uimastitarbimise tagajärgi. See, mida Moore piltidel nägi, polnud üllatav, kuid õõvastav. Järgnes tõsisem uuring, intervjuud ja lõpuks raamat, mis on sõnakunsti vormitud reaalsus.
Kensingtonis surevad prostituudid. Üledoosi tagajärjel. Või siiski... Enamus politseinikest lepib lihtsa lahendusega, sest pole ju vahet, kuidas need, kes peavad niikuinii õige pea teise ilma minema, sinna siirduvad. Michaela „Mickey“ Fitzpatrick, patrullohvitser, lihtsate lahendustega paraku ei lepi, sest tal on oma rist kanda. Ta tahab näha igat laipa, kuigi vaatab seda hirmuga – äkki on seekordne ohver tema noorem õde Kacey, heroiinisõltlane ja prostituut, keda pole nähtud enam kui kuu. Esimene hingusele läinu pole õnneks Kacey,pole teinegi, kuid Mickey näeb mustrit – tegu pole üledoosist tingitud surma, vaid tapatööga. Kensingtonis tegutseb sarimõrvar.
Tõde meeldib vähestele, mistap süüdlaseks on tõekuulutaja, Mickey, kes kaotab nii mõnegi sõbra ja pool pinda jalge alt, kuid mitte veendumust ega soovi sõtse üles leida. „Olen püüdnud võimaluste piires elada oma elu auväärsel viisil,“ sõnastab Mickey oma elukreedo. Tema jaoks on tähtsad moraalne vastutus ja au, kaastunne ja julgus seista vastu tavamaailmale selleks, et võidule pääseks tõde.
