FAKTIKONTROLL | Eurosaadiku säuts on läinud viraalseks, kuid sisaldab eksitavat infot
(7)Pea veerand miljonit meeldimist saanud säuts jõudis üsna pea ka Eesti sotsiaalmeediasse ning on edukalt inimesi eksitanud.
Oktoobri keskel käis Euroopa Parlamendis küsimustele vastamas üks Pfizeri juhtametnikke Janine Small. Ta andis muu hulgas aru sellistel teemadel nagu „millest sõltub vaktsiinide hind“ ja „kuidas läheb nende tootmisel“.
Hollandist pärit Euroopa parlamendi saadik Robert Roos küsis Pfizeri esindajalt muu hulgas, kas COVID-19 vastast vaktsiini testiti ka viiruse leviku vastu, millele ametnik vastas eitavalt.
Vastuse koos videoklipiga postitas Hollandi eurosaadik oma Twitterisse, kus video on tänaseks kogunud pea veerand miljonit meeldimist. Säuts levis ka Twitterist väljapoole ja pälvis palju tähelepanu valeinfo kogukondades.
Eestis kajastasid teemat näiteks Objektiiv, Vanglaplaneet ja hulganisti vandenõusid levitavaid Facebooki gruppe.
Kuna Roosi säuts jõudis niivõrd suurte massideni, tegid arvukad väliskanalid peagi sellele mitmeid faktikontrolle. Arvukad kontrollid kinnitavad, et saadik levitas valeinfot ning ei esitanud väidetele konteksti.
Mida väidetakse?
Robert Roosi Twitteris jagatud videos pöördub ta kaamera poole ja nendib, et Hollandi peaminister ja tervishoiuminister ütlesid hollandlastele, kuidas „vaktsineerimata inimesed ei saa sotsialiseeruda“ ja et „teid ei vaktsineerita lihtsalt enda jaoks, vaid ka teiste jaoks“.
„Täna on see täielik jama. Euroopa Parlamendis toimunud COVID-i kuulamisel tunnistas üks Pfizeri direktoritest mulle, kuidas vaktsiini kasutusele võtmise ajal ei olnud vaktsiini kunagi viiruse edasikandumise peatamise suhtes testitud. See kaotab COVID-passi kogu õigusliku aluse,“ rääkis Roos postitatud videos.
„Kas Pfizeri COVID-vaktsiini testiti viiruse leviku peatamiseks enne selle turuletulekut?“ küsis ta Smallilt ja lisas, et soovib rangelt vaid „jah“ või „ei“ vastust.
Small vastas eitavalt ja selgitas, kuidas protsess käis. „Pidime tõesti liikuma teaduse kiirusel, et mõista, mis turul toimub,“ ütles ta.
Roos jagas neid mõtteid oma jälgijatega ja lisas, et vaktsiini pole kunagi nakatumise ärahoidmiseks testitud, järelikult oli koroonapassi mõte vaid inimeste sundvaktsineerimine.
Kuidas on tegelikult?
Sellist asja nagu „vaktsiini testimine viiruse leviku peatamiseks“ ei ole valmistajad kunagi lubanud, pakkunud ega pidanud tegema.
Ajal, mil valitsused pidasid läbirääkimisi 2020. aastal vaktsiini eelostu üle, oli Euroopa ravimiamet juba kehtestanud nõuded COVID-19 vaktsiini tingimusliku müügiloa taotlemiseks.
Koroonavaktsiinide kliinilises testimisfaasis testitakse:
kui ohutu on vaktsiin;
kui hästi vaktsiin toimib (efektiivsus);
kuidas reageerib immuunsus.
Vaktsiinide eesmärk on ära hoida (rasket) haigestumist, mitte nakatumist. Dr Walter Orenstein, Emory ülikooli vaktsiinikeskuse asedirektor, ütles AP-le (Associated Press), kuidas tõsiasi, et Pfizer ei käsitlenud kliiniliste uuringute käigus vaktsiini mõju viiruse levikule, ei ole ebatavaline, sest ülekandumist on keeruline mõõta.
Roosi väide, nagu oleks Pfizer jätnud mingisuguse olulise astme läbimata, on seega eksitav.
Vaktsiinide tootja ei pea testima, kas vaktsiin peatab leviku. „Vaktsiini muud eelised on praegu uurimisel ja selguvad alles pärast vaktsiini kasutamist. Sealhulgas vaktsiini pikaajaline kaitse ja nakkuse ennetamine,“ on kirjas Euroopa ravimiameti ülevaates.
Küll aga jälgiti peale laialdast vaktsineerimist seda, kas inimesed viirust edasi kannavad. Pärast COVID-19 vastu laialdase vaktsineerimise algust tehtud uuringud, sealhulgas Pfizeri uuringud, näitasid, et vaktsineerimine vähendas nii sümptomaatiliste juhtude kui ka sümptomiteta nakatumiste arvu.
Ehk vaatamata sellele, et vaktsiinide tootjad ei uurinud vaktsiini mõju levikule, näitavad praegused uurimused, et see siiski vähendab levikut.
Otsus: Eksitav. Pfizer (ja teised vaktsiinide tootjad) ei pidanud testima vaktsiinide mõju levikule, sest seda on enne laialdast vaktsineerimist võimatu mõõta. Eurosaadiku järeldused on tehtud valede väidete põhjal.
