Asi pole selles, et Ukraina toetamine oleks hakanud lääneriikidele üle jõu käima, vaid esmajoones selles, et õiglane on süüdlane ehk Venemaa maksma panna. Ja raha tal selleks õnneks on: umbes 300 miljardi dollari väärtuses likviidseid varasid USA-s, Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal, Kanadas, Jaapanis ja Austrias.

ÜRO resolutsioonid annavad tugeva õigusliku aluse selleks, et Ukraina sõjakahjud agressori külmutatud rahaga kinni maksta.

Kevadel rääkisid lääne konfiskeerimisvastased, et see samm poleks vajalik ega ka õige. Sellepärast, et tegu pole illegaalse rahaga; konfiskeerimine võib viia fookuse ära muult, nt Ukrainale hädavajalikumalt abistamiselt (st relvaabilt); kasutataks ennatlikult ära üks Venemaa survestamise vahend; rahvusvaheline finantssüsteem ja lääne valuutade kui n-ö turvalise sadama roll selles muudetaks ebastabiilseks; lääne õigusriigid astuksid moraalselt sammu madalamale, mis annaks arengumaadele võimaluse meid silmakirjalikkuses süüdistada.

Need argumendid olid väga vaieldavad juba kevadel, aga nüüdseks on nad veelgi nõrgemaks muutunud või päris ära langenud. Kui Venemaa pani rõhu Ukraina tsiviiltaristu hävitamisele, et talve üleelamine ukrainlastele keeruliseks teha, siis on ka Ukraina liitlastel paras aeg teha majandusrindel järgmine samm – näidata, et Ukrainale tekitatud kahju makstakse kinni Venemaa enda rahaga. Kõrvalmõjuna vähendaks see kõikuvama meeleoluga lääne inimeste sõjaväsimust ja vaigistaks nende nurinat, et Ukraina toetamiseks kulub palju raha.

Konfiskeerimise õiguslikud alused on vahepeal kindlasti tugevnenud. Osa rahvusvahelise õiguse asjatundjate hinnangul annavad ÜRO peaassamblee resolutsioonid ja rahvusvahelise kriminaalkohtu otsused praegu piisava aluse selleks, et Ukraina sõjakahjud võiks kinni maksta agressori ehk Venemaa keskpanga külmutatud varadega, mis asuvad läänes.

PÄEVA ARVUD | Venemaa hävitustöö Ukrainas

127 miljardi dollari suuruseks hindas Kiievi majanduskool 1. septembri seisuga Venemaa Ukrainas korraldatud sõjas purustatud elamute, ehitiste, sõidukite jmt taastamise maksumuse. Kolme kuuga – juuni, juuli, august – lisandus kahju 31,5 miljardi dollari ulatuses.

349 miljardi dollari suuruseks hindasid Maailmapank, Euroopa Komisjon ja Ukraina valitsus septembri alguses avaldatud raportis Ukraina rekonstrueerimise maksumuse 1. juuni seisuga. Praeguseks võib see summa osa hinnangute järgi küündida isegi juba triljoni dollarini.

4 miljardi kuni 5 miljardi dollarist igakuist rahasüsti vajab liitlastelt Ukraina riigieelarve praegu. Ukraina 2022. aasta SKT väheneb 2021. aastaga võrreldes ligikaudu 35%.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid