Tallinna Lauluväljak juhataja Urmo Saareoja ütleb, et kui tahame ka tulevikus Lauluväljakul maailmatasemel sündmusi korraldada, vajavad tehnilised ja logistilised lahendused hädasti uuendamist.

„Lauluväljak ei saa olla avatud pelgalt ürituste toimumise päevadel, vaid peab igapäevaselt linlastele ja linna külalistele pakkuma mõnusat olemist.“

„Tallinna Lauluväljak on suurepärane kontsertide ning ürituste korraldamise paik, kuid peame siiski arvestama, et ala on planeeritud ja rajatud üle 60 aasta tagasi. Selle perioodi jooksul on tehniliste ja logistiliste lahenduste osas toimunud väga suur areng – mis tähendab, et peame otsima võimalusi nende kasutusele võtmiseks. Ikka selleks, et Lauluväljakul võiksid toimuda maailmatasemel sündmused. Sujuvamaks ürituste korraldamiseks on väga tähtsad logistilised lahendused: kuidas liigub rasketehnika, kus toimuvad laadimised, ladustamised ja muu suursündmuste korraldamise köögipool.“

Veel tuleb Saareoja sõnul kahtlemata mõelda sellele, kuidas Lauluväljak linnaruumi integreerida nii, et väljakust, Kadrioru pargist ning Pirita ja Reidi tee promenaadidest moodustuks ühtne tervik.

„Ootus linnaruumile on muutunud. Lauluväljak ei saa olla avatud pelgalt ürituste toimumise päevadel, vaid peab igapäevaselt linlastele ja linna külalistele pakkuma mõnusat olemist. Õigupoolest oleks ju patt jätta targasti kasutamata 23 hektarit pargiala ning suurepärased vaated kesklinnale ning Tallinna lahele. Ootan huviga ideid, kuidas siduda Lauluväljak Kadrioru pargi ning Pirita ja Reidi tee promenaadiga ühtseks tervikuks,“ selgitab Saareoja.

Suurimate väljakutsete koha pealt näeb Saareoja ette suurt avalikkuse huvi ja tõenäoliselt ka kriitikat. Kuna tegemist on kõigi eestlaste jaoks erilise kohaga, peab ümberkorralduste tegemisel olema ettevaatlik.

„Kindlasti ei soovita Lauluväljakul näha radikaalseid muudatusi, vaid kõik uuendused peavad sobituma olemasolevaga ega tohi varjutada kompleksi põhiosa: laulukaare hoonet koos raadio- ja tuletorniga.

Tegemist on Tallinna Lauluväljakuga, sümbolobjektiga, mida iga eestlane võib õigusega pisut enda omaks pidada – see tähendab, et kindlasti saavad võistlustööd suure tähelepanu osaliseks, tõenäoliselt ka suurema kriitika osaliseks kui mõni teise objekti puhul. Kuid see on väga vajalik, et leiaksime parimad lahendused, mida tulevikus ellu viia,“ on Saareoja lootusrikas.

Uuendused peavad Laulupidu toetama, mitte takistama

Lauluväljaku uuendamisel räägib aktiivselt kaasa ka Eesti Kooriühing, kes seisab selle eest, et Lauluväljaku põhifunktsiooni kõrgete mõttelendudega ära ei unustataks. Eesti Kooriühingu tegevjuht Kaie Tanner ütleb, et nende jaoks on oluline lauljate ja publiku mugavus.

„Kuna laulupidu on Eesti koorimuusika ja – muusikute suurim väljund, on Kooriühingu jaoks Lauluväljakul eelkõige oluline, et laulupidu seal parimal viisil toimida saaks. Eelmise detailplaneeringu peatamine ja Lauluväljaku ala ideekonkursi välja kuulutamine oli ka meie initsiatiiv, kuna eelmine detailplaneering nägi ette läbi Lauluväljaku territooriumi uue tänava ehitamist, ning see oleks laulupidude korraldamisel ikka juba tuntavalt takistama hakanud. Pidulisi on palju ning on oluline, et nad kõik väljakule ära mahuksid, et seal oleks nii esinejate kui ka publiku ala.“

Tanner nendib, et uuendusi on tõesti vaja, sest praegune lahendus on ajale jalgu jäänud.

„Uuenduste juures on esmatähtis, et Lauluväljakul oleks laulupeoliste toitlustusala, peodirigentidel olemise ja jalgade puhkamise koht, korralik transpordi ligipääs, peoliste busside peatumise koht, bussiparklad, normaalsed olmetingimused jne. Kahjuks on Lauluväljaku infrastruktuur praegu nii suure hulga laulupeoliste vastuvõtmiseks mõnevõrra väsinud ning vajab seega uuendamist.

Lauluväljaku ala on kogu eestlaskonna jaoks eelkõige laulupidudele tulemise koht, aga see võiks olla väärindatud, nii et inimesed tunneksid et nad on oodatud laulupeoalale ka pidudevälisel ajal,“ mõistab Tanner ka vajadust siduda Lauluvälja linnaruumiga.

Ideekavandite esitamise tähtaeg on 7. november 2022 kell 17.

Pärast seda valib võidutöö välja laiapõhjaline žürii, kuhu kuuluvad Tallinna linna, Kultuuriministeeriumi, Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutuse, Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu esindajad.

Ideekonkursi materjalidega saab tutvuda riigihangete registris: „Lauluväljaku ruumilise tervikvisiooni ideekonkurss“, viitenumber 238660.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid