Iseenesest polnud vahet, kas hitlerlik Saksamaa tungis 1941. aastal Nõukogude Liidule eluruumi laiendamiseks kallale või mitte, sest vastasel korral, võib arvata, alustanuks Stalin üleilmset revolutsiooni ja läinuks ise rünnakule. Mitmed ajaloolased on välja pakkunud, et Hitler jõudis kuu võrra ette, sest juulis 1941 alustanuks Venemaa tungi Euroopasse. Ja milline näinuks maailm välja siis...

„Aastate jooksul hakkasin üha enam mõtlema kahe juhi ja nende režiimide võrdlustele. Milles oli nende peamised erinevused? Mis mõttes nende režiimid teineteisega sarnanesid? Ja mis vast kõige tähtsam: missugusel määrel kujundasid Stalin ja Hitler aegu, mil nad elasid, ja mil määral kujundasid ajad neid?“ kirjutas autor eessõnas ning jätkas...

„Pärast pikemat arupidamist otsustasin keskenduda aastatele 1939 – 1945. Põhjus oli selles, et nendel aastatel olid Hitler ja Stalin vahetus suhtes, esmalt kui kolleegid omalaadses liidus, ja seejärel mitte lihtsalt vastased, vaid kaks kõige võimsamat sõjapealikut, keda maailm oli eales näinud. Ehkki nad ei kohtunud kunagi, olid mõlemad teineteisest ülimalt teadlikud. Nad isegi imetlesid üksteise halastamatust.“

Nagu öeldud, võtab „Hitler ja Stalin“ kokku põhiliselt Euroopa ja mõneti ka maailma kohutavad aastad, seades esiplaanile need kaks diktaatorit. Samas... Milline näinuks välja maailmakord, kui ühte neist kahest poleks olnud, või kui sõja võitnuks Saksamaa? Üks on selge – kui kaks suurt lahingut peavad, siis väikesed lendavad kui laastud.



Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid