Renata Lukk: seksuaalselt väärkoheldud inimeste aitamiseks on raha olemas. Keegi lihtsalt otsustas seda mitte kasutada

Eesti meedia on viimasel ajal aina rohkem kajastanud väärkohtlemist. Kas see ei ole märk, et abi saamist peaks paremini võimaldama ja rahastust suurendama, mitte asja muutma aina bürokraatsemaks ja abivajajatele kättesaamatumaks?

Hiljutised uudised sellest, kuidas MTÜ Eesti SV Tugigrupid rahastus lõppes ja arvamus, kellelt raha tulema peaks, pendeldatakse mööda erinevaid asutusi ringi, on pehmelt öeldes šokeerivad. Väärkoheldud inimesel on tihtipeale niigi raske esimest sammu abi suunas teha ning jõudes õige tugigrupini, leitakse tihti vajalik abi. Nüüd aga, kui Tallinna linn on otsustanud, et MTÜ Eesti SV Tugigrupid Tallinna grupid enam nendepoolset rahastust ei saa ning et sellega peaks tegelema muu asutus, ollakse justkui tagasi nullpunktis.

Tundes isiklikult lapsepõlves seksuaalselt väärkoheldud inimesi saan öelda, et tegu ei ole millegagi, millest inimesed lihtsalt üle saavad. See haav jääb sügavale sisimasse ja see hetk, kui seda üldse jagada julgetakse, on märgilise tähendusega. Sama märgilise tähendusega on ka rahastuse lõpetamine.