RAAMATUPODCAST | Maria Ulfsak: tegemist pole läikiva paraadportreega, see on lugu inimesest tema heade ja halbade külgedega

„Lembit Ulfsak elas väga huvitava elu,“ ütleb filmiajakirjanik Maria Ulfsak äsja valminud Lembit Ulfsaki elulooraamatu kohta.

Tänase raamatupodcasti „Lappaja“ külaline Maria Ulfsak sõnab, et esimese impulsi raamatu valmimiseks andis Lembit Ulfsak ise, kes ütles enne lahkumist, et midagi võiks ju olla... „Mõte jäi esialgu ripakile, sest haavad olid veel värsked ja mul polnud ettekujutust, kuidas seda asja ajama peaks. Kolm aastat tagasi tuli mu nooremal õel Johannal mõte, et räägiks õige Eero Epneriga. Vend Juhanile sai antud ülesanne Eeroga rääkida ja too oligi nõus...“

Pikemalt räägiti raamatu jaoks 200 inimesega, allikaid oli aga veelgi rohkem. Palju oli ka arhiivitööd. Pildivaliku tegi Maria: „Meil on kodus olemas mahukas Lembit Ulfsaki arhiiv, kust sai pilte välja kaevatud. Natuke enne sõda jõudsime ka Mosfilmiga suhelda ja sealt veidi materjali saada“. Maria sõnul jõudsid nii mõnigi pilt temani läbi ime: keegi leidis kuskilt diapositiivi, keegi leidis viimasel hetkel Pärnust kodust sahtlipõhjast foto ja see jõudis õigel ajal Mariale kodusesse postkasti suure ümbriku sees.

Mõistagi vajutas pitseri ja takistas tööd viimasel kolmel aastal toimunu - loendamatu hulk koroonalaineid, aga eriti sõda. „Meie esialgne plaan oli minna Mosfilmi, Lenfilmi arhiividesse, Odessasse... Fakt on aga see, et kui me raamatut tegema hakkasime, oli maailm ühesugune ja kui ta valmis sai, oli teistsugune. Eks paljud Lembit Ulfsaki endisest kolleegidest Venemaal on ka meie hulgast lahkunud, paljud läksid mõni aeg tagasi peast täitsa lollakaks. Juba siis, kui sõda Ukrainas 2014. aastal algas, lõpetas isa nendega suhtlemise ära ega tahtnud sellest kõigest midagi kuulda,“ sõnas Maria Ulfsak.

Kuula saatest, mida rääkis Maria veel Lembit Ulfsaki filmi- ja teatrikarjääri, lapsepõlve (pinginaabriks väikeses Räpinas oli Leonhard Lapin!), rahvateatri aegade ja muu kohta. Aga ka sellest, millisena on isa talle meelde jäänud ja mida ellu kaasa andnud. Ning ka sellest, mida oleks võinud hinges patsifist Ulfsak tunda 24. veebruaril ja sellele järgneval ajal.

Ühtlasi annab Maria Ulfsak kaks filmisoovitust PÖFF-i kohta („EO“ ja „Jaanuar“) ning juttu tuleb ka Lembit Ulfsaki retrospektiivist PÖFF-il.