RAAMATUBLOGI: Suulajaht ehk elustiiliraamat ehk jutustust karmist kogukonnast

Peter May, „Must maja“, tõlkinud Jüri Kolk, Eesti Raamat, 354 lk.

Kui pead rähklema üleküllustunud krimkamaailmas, lähevad kohati asjad sassi ning teiseks võib teha eksitavaid järeldusi. Peter May ei ole Peter Mayle, kes esmalt kirjutas suurepäraseid elustiiliromaane Pantsusmaalt, kuid seejärel paar kesist krimkalaadset teost. Kui see tõsiasi teadvusesse imbus, sai loetud May, mitte Mayle esimest maakeelset romaani „Lukus linn“. Oli ja ei olnud kah. Sestap vajus tema järjekordne, „Lewise triloogia“ avaraamat kuhja alla, aga, nagu selgus, asjata. Teos on suurepärane.

Šotimaa ei ole pelgalt Lochdubh, kus tegutseb punapäine laiskpolitseinik Hamish Macbeth, lahendades mugavusmõrvu – kui kurjategija käes, voolab elu külas edasi järgmise tapatööni. On ka Lewise saar, Gaeli keeli (sest seal kõneldakse seda keelt) Leòdhas, mis jääb suuruselt Hiiumaa ja Saaremaa vahele ning on üsnagi karune paik.

Loo keskmes on kodusaarele naasnud Edinburgi uurija Fin Macleod, et välja selgitada, kes tappis saare ühe karmima mehe Angel Macritchie, kelle teise ilma saatmis ihkasid vaat, et kõik saarlased. Ka Fin ei nutnud mõrvatut taga, sest oli aastaid tema koolikiusu ohver, aga hingelt politseinikuna tuli teha oma tööd.

Tegelikult on „Must maja“ rännak ajas, sest pool või enamgi raamatut vaatab Fini minevikku, samaga kirjeldades saare karmi elu. Pole lihtne minna kooli, kui sa ei oska sõnagi inglise keelt, aga nii need asjad Gaelit kõneleval Lewisel käivad. Finil vedas, ta sai pinginaabriks Marsaili, elu armastuse ja tänu temale riigikeelegi selgeks, kuid oskas kõik ilusa ära lörtsida.

Minevikus ja olevikus keriv lugu on tegelikult võimas, kirjeldades saarlaste sintkust ja isepära. Meheks saadakse seal suulasid tappes. Suulad on linnud, kohalik delikatess, struktuurilt nagu part, maistselt midagi loomaliha ja heeringa vahepealset. Lewise elanikele eraldatakse luba aastas 2000 suula tapmiseks, ent selleks tuleb rühkida läbi tormise mere 80 km eemal asuvale kaljusaarele ning töö kahe nädalaga, keset linnusitta ja talumatuid tingimusi ära teha. Ka Fin saab õiguse suulajahile minna, ent seal juhtub midagi nii toona kui nüüd, kui ta linnuküttide seas olevat mõrtsukat kinni pidama läheb.

„Must maja“ pole tavaline krimiromaan, vaid oluliselt enamat. Mõneski elustiiliraamat ehk jutustust karmist kogukonnast, mõneti lähiajalooromaan, kirjeldades veel hiljutist vabameelsust, mõneti suhete saaga... Väärt lugemine on see igati, eriti maarahvale, kes ei jää Lewise saare elanikele suurt alla või vähemalt nii tahaks arvata.

Lewise triloogia teine raamat, „Lewise mees“, mis on samuti maakeeles ilmavalgust näinud, enam lugemata raamatute kuhila alumiseks ei satu. Uues loos on Fin ameti maha pannud, abielu lahutanud ja tagasi kodupaika kolinud, üritates minevikuga rahu sõlmida...