Eleringi arvates pole viga nendes. „Nüüd pressitakse riigile peale, et luua gaasitarbija võrgutasu rahaga endale ärivõimalusi,“ pahandas Eleringi juht Taavi Veskimägi kolmapäeval Delfi Ärilehes ilmunud artiklis. Seevastu gaasiettevõtjaid ühendava gaasiliidu tegevjuhi Heiko Heituri arvates on riigi ja Eleringi eestvedamisel „tinistatud Eesti energiapildis väikseks Viplalaks“.

Kui olud halvemaks pööravad, võib Eleringi ja gaasifirmade nägelemisest sündida gaasitarbijatele rohkem kahju kui käpa hind.

On võimalik, et kohtusse vaidlema minnes jääks õigus lõpuks Eleringile. Eleringi eneseõigustused on konkreetsemad, kuid üldises plaanis tükib lugu jällegi meenutama narratiivi „riik nöögib ettevõtjaid“. Samal ajal on eraettevõtjal motiiv proovida, kas saab mitme miljoni eurose kulu riigi kanda lükata. Poole valimiseks on vaja teada nüansse, kes, mida, kunas ja kuidas käpa küsimuses teatas ning kui standardne see detail on.

LNG-saagale vajutab oma pitseri ka tõsiasi, et Eleringi praegune juht on tugevalt turuusku, aga kõigi meie piirkonna gaasiturul osalevate riikide süsteemihaldurid (ja valitsused) ei ole sama suured „nähtamatu käe“ austajad. On näha, et nii Soome kui ka Leedu sikutavad tekki defitsiidi olukorras või lihtsalt võimaluse avanedes enda poole. Kui kõik sujub, nagu Veskimägi kirjutas („Euroopa on imet teinud. Sel talvel keegi gaasita ei jää“, EPL 8.11), siis pole Eesti oma käpa puudumisest suurt häda, aga kui olud halvemaks pööravad, võib Eleringi ja gaasifirmade nägelemisest sündida siinsetele gaasitarbijatele rohkem kahju kui käpa hind.