JUHTKIRI | LNG-kaist saab kilplaste teemapargi filiaal
(116)Kui Paldiski LNG-terminalis veeldatud maagaasi vastu võtma ei hakata, võib sinna rajada kilplaste teemapargi filiaali.
Millekski muuks kui kilpluseks ei saa nüüdsesse olukorda jõudmist nimetada. Ligi 40 miljonit eurot maksma läinud kai ehitati ülikiirelt valmis, aga LNG-laeva ei saa seal ikkagi vastu võtta. Sellepärast et Elering ühelt poolt ning Alexela ja Infortar teiselt poolt ei suutnud selgelt kokku leppida, kes soetab käpa ehk laadimisvarre, millega gaas laevalt gaasitorudesse suunata. Kui oleks tellitud õigel ajal, maksnuks käpp paar miljonit eurot, nüüd võib maksma minna rohkem ning kättesaamise ja paigaldamisega läheb aega (pluss aeg, mis kulub vaidlemisele, kes käpa soetab). Kuni käppa pole, on kai kasutu.
Eleringi arvates pole viga nendes. „Nüüd pressitakse riigile peale, et luua gaasitarbija võrgutasu rahaga endale ärivõimalusi,“ pahandas Eleringi juht Taavi Veskimägi kolmapäeval Delfi Ärilehes ilmunud artiklis. Seevastu gaasiettevõtjaid ühendava gaasiliidu tegevjuhi Heiko Heituri arvates on riigi ja Eleringi eestvedamisel „tinistatud Eesti energiapildis väikseks Viplalaks“.
Kui olud halvemaks pööravad, võib Eleringi ja gaasifirmade nägelemisest sündida gaasitarbijatele rohkem kahju kui käpa hind.
On võimalik, et kohtusse vaidlema minnes jääks õigus lõpuks Eleringile. Eleringi eneseõigustused on konkreetsemad, kuid üldises plaanis tükib lugu jällegi meenutama narratiivi „riik nöögib ettevõtjaid“. Samal ajal on eraettevõtjal motiiv proovida, kas saab mitme miljoni eurose kulu riigi kanda lükata. Poole valimiseks on vaja teada nüansse, kes, mida, kunas ja kuidas käpa küsimuses teatas ning kui standardne see detail on.
LNG-saagale vajutab oma pitseri ka tõsiasi, et Eleringi praegune juht on tugevalt turuusku, aga kõigi meie piirkonna gaasiturul osalevate riikide süsteemihaldurid (ja valitsused) ei ole sama suured „nähtamatu käe“ austajad. On näha, et nii Soome kui ka Leedu sikutavad tekki defitsiidi olukorras või lihtsalt võimaluse avanedes enda poole. Kui kõik sujub, nagu Veskimägi kirjutas („Euroopa on imet teinud. Sel talvel keegi gaasita ei jää“, EPL 8.11), siis pole Eesti oma käpa puudumisest suurt häda, aga kui olud halvemaks pööravad, võib Eleringi ja gaasifirmade nägelemisest sündida siinsetele gaasitarbijatele rohkem kahju kui käpa hind.