Katkend Siim Kallase raamatust. 18. osa. „Seitse aastat hoiukassade peavalitsuses panid mind nõukogude majandust jälestama.“

Mida kujutasid endast nõukogude hoiukassad? Hilisemas elus oli ingliskeelsetes elulookirjeldustes kirjas, et ma olin General Director of the Savings Bank of Estonia. Panga president kolmekümneaastaselt? Vägev.

Tegelikult oli hoiukassadel väga vähe ühist pangaga. See oli asutus, mis võttis kodanikelt vastu ja andis välja rahalisi hoiuseid, ei andnud laene, ei täitnud kodanike sularahata maksekorraldusi. Hoiukassade ruumid olid enamasti räämas, väsinud ja vanad, kassapidajad kõige madalamate palkadega, vaesed ja madala haridustasemega. Kogu töö, sealhulgas raamatupidamine, toimus käsitsi. Üldse olid hoiukassad ajast maha jäänud ja üks kõige vähem moderniseeritud asutusi. Peavalitsus ja ka Tallinna hoiukassad olid suuresti venekeelsed. Ülitähtis ülesanne oli võtta kodanikelt vastu kommunaalmakseid. Inimesed pidid tulema isiklikult hoiukassasse ja tegema makse sularahas.