Urmas Sutrop: kui sõna „neeger“ on kasutatud positiivses tähenduses, ei tohiks see keelatud olla

Kunagi arvasin ja kirjutasin, et sõna „neeger“ on eesti keeles halvustav.

Vahepeal olen saanud nii vanemaks kui ka targemaks. Minu arusaam on nüüd selline, et mitte ükski sõna ei ole üheski keeles iseenesest halvustav. Kui me kasutame sõnu nagu „neeger“, „mees“ või „naine“, siis nende sõnade tähendus võib olla nii neutraalne, positiivne kui ka negatiivne. Kõik sõltub kontekstist ja sellest, kuidas me need sõnad fraasidesse, lausetesse või tekstidesse paneme. Kui me räägime vägistajast ja ütleme tema kohta „mees või asi“, siis on sõna „mees“ selles kontekstis ülimalt halvustav.

Kas meie nõiduse unest ärganud uuskorrektsed keelavad selle peale sõna „mees“ kasutamise ära ja nõuavad seda lausa kohtunikult? (Ma ei julge siin sõna „kohtunikuhärra“ kasutada, sest soouimast ärganu võib seda mulle väga pahaks panna.) Ja ega ma ei teagi, kas ma võin enda kohta öelda, et ma olen mees. Uuskorrektsed nõuavad ju varsti isikukoodidest esimese, soole viitava numbri eemaldamist.