PÄEVA TEEMA | Vilja Kiisler: president Karis näitas esimest korda otsustavat nägu. Väga hea!

President Alar Karis on senimaani öelnud õigeid asju, aga enamasti niimoodi, et see ei puuduta. Noh, et räägib ära ja midagi valesti ei ole, aga eriti korda ka ei lähe. Otsus perehüvitiste seadust mitte välja kuulutada kaldub senisest rahulikust, natuke igavast, kuigi igapidi soliidsest mustrist kõrvale. See on tore! President seisab õige asja eest. Õigemini, täitsa vale asja vastu.

Eesti presidendil ei ole just palju võimu. Seadusi ta ei tee, valitsusi kokku ei pane, ministreid ametisse ei võta ja lahti ei lase – viimase juures on tal roll küll, aga peamiselt formaalne. Kõnedes võib ta ju viidata sellele, mida ta õigeks peab ja mida mitte, aga enamasti on presidendi kõned üks laiatarbekaup. Soovides kõnetada igaüht, ei kõneta need tavaliselt eriti kedagi.

Siiski, kõned, see on võimalus. Ja teine võimalus on jätta mõni seadus välja kuulutamata. Tavaliselt saab selle põhjuseks olla vastuolu põhiseadusega või tehniline praak. Just neile põhjustele viitas president Karis, kui jättis välja kuulutamata riigikogus vastu võetud perehüvitiste seaduse. Karis andis teada, et parlament peab seadust uuesti arutama ja selle n-ö korda tegema.