FAKTIKONTROLL | Vildakas arvutuskäik valetab eestlaste maksukoormuse kohta

Facebooki postituses pani autor tulpa ridamisi numbreid ning arvutas kokku, et väidetavalt maksab eestlane enam kui pool oma sissetulekust maksudeks. Nii see aga ei ole.

Selleks, et täpsemalt aru saada, mis või kuidas palgast maha arvutatakse, on Eestis olemas mitmeid erinevaid lehekülgi ja kalkulaatoreid. Ent seekord otsustas postitaja ise välja arvutada riigile laekuvad maksed.

Mõttekäigu originaalpostitajaks on Janek, kuid mitmed Facebooki kasutajad on selle enda seinale ümber kopeerinud. Populaarseimal neist on pea 70 jagamist ning 23 kommentaari. Kokku on kõnealust postitust näinud 4300 inimest, kellest 88 ka sellele reageerinud.

Mida väidetakse?

Autor räägib esmalt, kuidas 1000-eurosest sissetulekust anname ära üle 700 euro maksudeks. Siis jällegi selgitab, et selleks, et 1000 eurot kätte jääks, peaksime teenima 1733 eurot. Ehk esimene väide, mis vajab kontrollimist on see, kui palju tegelikult maksab Eesti kodanik makse 1000 ja kui palju 1733 euro pealt.

Järgmine kahtlane arvutuskäik, mis vajab üle kontrollimist, toob eelnevasse võrrandisse juurde ka käibemaksu.

„Kui oleme tublid ja säästame oma eelnevalt väljaarvutatud allesjäänud 1000-st eurost 10% ehk 100 eurot ja ülejäänud 900 eurot kulutame tarbimisele, teeb see täiendavalt maksudena äraantavaks summaks 150 eurot (900-900/1,2).

See tähendab, et me saame tegelikult „päriseks endale“ 1000-150=850 eurot ja riik on saanud 733+150 = 883 eurot.“

Kuidas on tegelikult?

Postitaja on oma arvutuskäikudest täielikult välja jätnud tulumaksuvaba miinimumi ning ei ole eristanud seda, mis on tööandja makstavad maksud enne brutopalka ning mis on tegelikud netoarvud.

Maksud, mis iga inimese palgalt tuleb maksta, on näiteks sotsiaalmaks (tasub tööandja), tulumaks ja vastavalt tarbimisele ka käibemaks. Ülejäänud maksud olenevad sellest, kas inimene omab kinnisvara või muud taolist. Seega oleneb postituses olev arvutuskäik väga rangelt sellest, millisest eestlasest me räägime.

„Lisaks on vaieldav, kuidas peaks arvestama teise samba makset, kuna see laekub ka töötaja varade hulka,“ arvas postitusest Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja. „Lisaks töötaja kahele protsendile laekub pikaajaliselt töötaja arvele veel 4/33 sotsiaalmaksu.“

Kuid võtame arvutuskäigu ise ette ja arvutame maksukalkulaatori abil, kuidas jaotuvad postituses kirjeldatud kodaniku maksud ning kas tõesti üle poole sellest läheb riigile.

Esmalt, kui töötaja saab 1000 eurot kuus brutopalka, siis maksab ta sealt tulumaksu 92,8 eurot, sest talle kehtib ka tulumaksuvaba miinimum (maksuvaba tulu, mille summa sõltub inimese sissetulekust, antud juhul on see 500 eurot). Töötuskindlustusmakse on sel juhul 16 eurot ja II samba kogumisse läheb 20 eurot. Kokku maksab töötaja oma brutopalgast 128,8 eurot „maksudeks“ (pensionisambasse kogutud raha on inimese enda oma ning kogumine on vabatahtlik), mis on ümmarguselt 13 protsenti. Töötajale jääb kätte 871,2 eurot.

Kui nüüd tulla summa juurde, millest postitaja suure tõenäosusega tegelikult hakkas raha maha võtma, siis on arvud suuremad, kuid protsendid sarnased. Erinevus tuleb sisse maksuvaba miinimumi juures.

Kui töötaja saab kuus 1733 eurot brutopalka, siis kehtib talle tulumaksuvaba miinimumi vähem ehk 500 euro asemel 203,39 eurot. mis tähendab, et teenides 1733 eurot, tuleb maksta tulumaksu 293,34 eurot. Töötuskindlustusmakse on 27,73 ja II pensionisamba makse 34,66 eurot - need maksed maksuvabast tulu suurusest ei olene). Kokku maksab töötaja oma brutopalgast 355,73 eurot, mis on ümmarguselt 20,5 protsenti. Töötajale jääb kätte 1377,27 eurot.

Kes maksab sotsiaalmaksu? Tehniliselt, ei arvestata sotsiaalmaksu maha töötaja brutopalgast, vaid tööandja koostatud palgafondist. Näiteks, kui töötaja brutopalk on 1733 eurot, siis tema palgafond on 2318,75 eurot. Sellest summast maksab tööandja sotsiaalmaksu, mitte töötaja brutopalgast. Kuid seda postituses ei mainitud.

Niisiis, esimesed väited on juba valed - 1000 euro kätte teenimiseks ei kulu koos maksudega 1733 eurot. Ja 1000-eurose brutopalgaga ei maksa töötaja nii palju maksudeks ära.

Oja sõnul ei saa nii arvestada kogu maksusüsteemiga - tegelikult on veel soodustusi, mida aga arvestatakse alles tulude deklareerimisel. „Kui tahaksime arvestada kogu maksusüsteemi mõju, peaks arvutuse tegema maksulaekumiste põhjal või leppima kokku mingisugused isikute profiilid, kelle maksukoormust vaadatakse,“ selgitas ta.

„Eraldi küsimus on, kas tööjõumakse ja tarbimismakse peaks üldse sedasi koos vaatama - aeg-ajalt seda nii tehakse, aga siis peaks põhjendama, miks neid koos vaatame,“ leidis Oja. Just seda on postituses tehtud.

Käibemaksu standardmäär on Eestis 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9 protsendi (näiteks raamatud ja õppevahendid või teatud ravimid) ja 0 protsendi määra. Kuna inimeste tarbimisharjumused on erinevad ning olenevalt sellest ka maksumäärad, siis ei saa üheselt arvutada kellegi kulutusi.

Otsus: Vale. Arvutuskäigus ei ole selgeks tehtud, millisest palgast on konkreetsed maksud võetud, jättes seega mulje nagu eestlased maksavad oma brutopalgast üle poole riigile maksudeks - nii see pole.