PÄEVA TEEMA | Zuzu Izmailova: Solman saab ühisest kliimapoliitikast valesti aru ega mõista, et seda on vaja ka me laste pärast

Eelmise aasta lõpus Euroopa Liidu liikmete poolt saavutatud kokkulepe heitkoguste süsteemi laiendamise kohta sai paljude keskkonnahoidjate üllatuseks vastuolulise uudisvoo osaliseks – mitmed pikaaegsed poliitikud võtsid selle suhtes pigem pessimistliku hoiaku.

Õnneks ei eitatud kliimamuutusega võitlemise vajadust, aga seda mitte tehes ei pakutud ka alternatiive üleeuroopalise süsteemi kehtestamisele. Eriti kurvaks teeb mind aga see, mis avaldub meie siiamaani üsna nähtamatu riigihalduse ministri Riina Solmani sulest. Solman kirjutab, et „Euroopa Liit tekitab kunstlikult (...) kodanikele talumatu kodukulude kasvu (...), mille leevendamiseks mõeldi välja täiendav 87 miljardi euro suurune sotsiaalfond“. Sellega on Solman ETS-i eesmärgid pea peale pööranud.

Tegelikult on kliimamuutusega tegelemiseks loodud mudel, mis kiirendab elamumajanduse ja transpordi üleminekut kliimasõbralikumatele lahendustele, seades fookusesse just vähem kindlustatud pered. Kulud, mida minister „talumatuteks“ nimetab, on eeldatavasti vähem kui 1% Eesti majapidamiste kogueelarvest ja nende osakaal aina väheneb, sest palgad ja toetused tõusevad, aga kuni 2030. aastani on süsiniku hind transpordi ja hoonete sektoris fikseeritud 45 €/t peale