FAKTIKONTROLL | Vaktsiinides olevad abiained on ohutud, neid leidub ka toidulaual

Veel eelmise aasta lõpus pidi terviseamet tegema avaliku pöördumise lehekülje kohta, mis sisaldab valeinfot. Ent sellegipoolest jagatakse seda usinalt edasi.

Kui teaduspõhist ja kinnitatud infot vaktsiinide kohta saab leida leheküljelt vaktsineeri.ee, siis on vastuliikumine loonud sarnase domeeniga lehekülje. Sinna on nad koondanud ohtralt valeinfot ja vaktsiinivastast kampaaniat, mille sisse võib nii antivakser kui ka niisama uudishimulik ära eksida.

Selle põhjal koostas Facebooki kasutaja Heli pika ja põhjaliku, ent valeinfost pungil postituse.

Postituses väidab ta, et alustas kolm aastat tagasi vaktsiinide uurimist ning leidis, et need sisaldavad ohtralt aineid, mis postitaja hinnangul vaktsiinides olema ei peaks.

Lisaks väidab postitaja, et terviseamet kustutab oma Facebooki lehelt ära kõik ametlikud viited vaktsiinide infolehtedele ja „immuniseerimise määrusele“.

Postitus on mõne nädalaga jõudnud 8200 Facebooki kasutajani, kellest 75 on seda jaganud ja 11 kommenteerinud. Kirjutis on teeninud 77 reaktsiooni.

Mida väidetakse?

Nagu öeldud, siis mahukas postitus sisaldab mitut konkreetset väidet, mis on valed.

Esmalt öeldakse, et MMR (ehk leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin) sisaldab želatiini, sorbitooli, naatriumfosfaati ja naatriumglutamaati, mis postitaja hinnangul põhjustavad ridamisi haigusi ja tervisehädasid. Kontrollime esmalt üle, kas postitusse lisatud nimekiri ka päriselt ühtib vaktsiini koostisosadega ning kas need ka kahjulikud on.

Teine väide on, et terviseamet peidab vaktsiinide koostisosade kohta käivat informatsiooni ning ei teosta järelevalvet. „Terviseamet kustutab oma FB lehel ära kõik ametlikud viited vaktsiinide infolehtedele, sh ka viite immuniseerimise määrusele, mis on meie enda riigi poolt välja antud ja mis on täitmiseks kõikidele meedikutele, aga mida paraku ilmselt mitte ükski meedik ei täida,“ on postituses kirjas.

Kuidas on tegelikult?

Terviseameti sõnul ei kuulu vaktsiinide infolehed Facebooki ning nemad neid sinna ei lae ega peagi laadima. Infolehti leiab ravimiameti ravimiregistrist. Otsingusse tuleb panna vaktsiini nimetus ja sealt saab pakendi infolehe ja vaktsiini omaduste kokkuvõte. Vaktsiini omaduste kokkuvõttes on välja toodud ka vaktsiini koostis.

Kui otsingusse panna näiteks nimetatud MMR vaktsiin Priorix, siis on näha, et manustamiskõlblikuks muudetud vaktsiini üks annus (0,5 ml) sisaldab:

• Nõrgestatud leetrite viirust (Schwarzi tüvi) mitte vähem kui 103,0 CCID50.

• Nõrgestatud mumpsiviirust (RIT 4385 tüvi, arendatud Jeryl Lynni tüvest) mitte vähem kui 103,7 CCID50.

• Nõrgestatud punetiste viirust (Wistar RA 27/3 tüvi) mitte vähem kui 103,0 CCID50.

• See vaktsiin sisaldab jälgedena neomütsiini.

Abiainete loetelu on sellel järgmine: pulber, aminohapped (sealhulgas fenüülalaniin), laktoos (veevaba). mannitool (E421), sorbitool (E420), sööde 199 (sisaldab fenüülalaniini, paraaminobensoehapet, naatriumi ja kaaliumi) ning lahustiks on süstevesi.

Nendest abiainetest on üsna mitut nimetanud oma postituses ka selle autor, ent muljega, et tegemist on kahjulike ja väga suurte tagajärgedega ainetega. Näiteks kirjutas ta, et Sorbitooli (E420) kasutatakse hambapastas ja suuvees kaariesevastase toime tõttu. „Kunstlik magustaja, keemiliselt valmistatud, suhkru alkohol, võimalikult ohtlik lisaaine allergikutele, võib põhjustada iiveldust, oksendamist, seedeprobleeme, puhitusi, kõrvetisi,“ kirjutas ta. See informatsioon on eksitav.

„Sorbitooli (E420) kasutatakse vaktsiinides nende stabiilsuse ja säilimise tagamiseks. Sorbitooli näol on tegemist suhkruga, mida esineb looduslikult ka paljudes puuviljades, näiteks õuntes ja pirnides,“ selgitas ravimiameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Kerli Reintamm.

Seda ainet kasutatakse tihti erinevates moosides, saiakestes, jäätistes ja muudes igapäevastes toitudes.

Naatriumglutamaat, mille tervislikkuses postitaja samuti kahtles, on sool, mis aitab hoida vaktsiini stabiilsena. „Ka naatriumglutamaati on võimalik leida meie igapäevaselt toidulaualt, näiteks tomatites ja juustus,“ ütles Reintamm.

„Naatriumfosfaadi (E339) kõrvalmõjud: Takistab kaltsiumi imendumist toidust. Võivad olla osalised osteoporoosi tekkimisel,“ kirjutas Facebooki kasutaja. Vaktsiinides ei ole kaugeltki piisavas koguses naatriumfosfaati, et sellel nimetatud mõju oleks.

Naatriumfosfaadi näol on tegemist samuti soolaga, mis aitab hoida vaktsiini pH-d õigel tasemel. Seda võib leida leibades, karastusjookides, hamburgerites ning ka loomulikult inimorganismis. Maksimaalne kogus päevas oleks 70 mg inimese kaalu iga kilo kohta.

M-M-RvaxPro vaktsiinis on naatriumfosfaadi ja -glutamaadi peale kokku vähem kui 1 mmol naatriumi (23 milligrammi) annuse kohta, see tähendab sisuliselt, et vaktsiin on „naatriumivaba“. Priorixis pole naatriumfosfaati.

„Vaktsiinid sisaldavad abiaineid väikestes ja ohututes kogustes,“ kinnitas Reintamm.

Kuna postitaja kahtles ka selles, kas ja kuidas terviseamet üldse järelevalvet teeb, siis ameti sõnul järgitakse nelja punkti:

1. Immuniseerijate vastavust kehtestatud nõuetele (sh immuniseerimisalaste täiendkursuste läbimise õigeaegsus)

2. Immuunpreparaatide käitlemise nõuete täitmist tervishoiuteenuse osutaja tasemel (sh vaktsiinide arvestus, säilitamine, ettevalmistamine, kasutamine, hävitamine).

3. Immuniseerimiskava nõuete täitmist (sh hõlmatus immuniseerimiskava immuniseerimistega siht- ja vanuserühmiti; immuniseerimiste õigeaegsus jm);

4. Immuniseerimisprotseduuri (immuniseerimiste korraldamine; immuniseerimiste ja vastunäidustuste nõuetekohane dokumenteerimine; ravimiameti teavitamine vaktsineerimisjärgsetest kõrvaltoimetest).

Otsus: Vale. Vaktsiinivastased levitavad jätkuvalt kuuldust, nagu vaktsiinid sisaldaksid mingisuguseid ohtlikke aineid. See ei vasta tõele.