Eesti kasvuhoonegaaside heide on taas tõusmas. Energiakriis ja põlevkivielektri kasutamine heidet alla ei too

Energiakriis ja põlevkivielektri laialdasem kasutamine on kasvatanud taas Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguseid. 2035. aastaks seatud eesmärgini jõudmiseks peab heide hoopiski kolmandiku võrra vähenema, selgub äsja avaldatud Arenguseire Keskuse lühiraportist.

Eesti kasvuhoonegaaside heide on viimase 10 aastaga vähenenud 40%, kuid üleeuroopaline energiakriis ja põlevkivielektri suurem kasutamine on pannud heitkogused alates 2021. aastast taas kasvama. 2020. aastal oli Eesti lähiaja kõige madalama heitemahuga aasta, kuid 2021. aastal kasvas heide võrreldes aasta varasemaga 13%. Mullu kasv jätkus.

Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits tõi välja, et energiatootmise heited moodustavad täna ligi poole Eesti koguheitest. „Praegu ei näe me ette kasvuhoonegaaside heitkoguste olulist langust ka sel aastal, sest energiakriis Euroopas kestab ning põlevkivienergia täidab tekkinud tühimikku,“ sõnas Piirits.

Põlevkivist elektri tootmise oluline vähenemine 2020. aastal tõi Eesti heitkogused alla –2020. aastal ületas Eesti EL-i keskmist taset poole võrra. Üleeuroopaline energiakriis ja põlevkivielektri laialdasem kasutamine viis aga heitkogused 2021. aastal 9000 kg peale ühe inimese kohta, mis on üle kümnendiku rohkem kui aasta varem. Kasvuhoonegaaside hulk kasvas ka 2022. aastal.

Ühe elaniku kohta arvestatult oli Eesti suurima heitega Euroopa Liidu riik aastatel 2013–2014 ja 2017–2018. Kusjuures 2013. aastal ületas Eesti heide EL-i keskmist taset üle kahe korra: Eesti heide oli toona 16 700 kg, samas kui EL-i keskmine oli 7400 kg.

Heitmed peavad langema kolmandiku võrra

Energiatootmise järel olid möödunud aastal heidete mahult järgmised suuremad valdkonnad töötlev tööstus (2021. aastal 1500 kg inimese kohta), põllumajandus (1250 kg) ning veondus ja laondus (1060 kg). Koos energiatootmisega moodustavad need sektorid 90% Eesti koguheitest.

Suurimatest tegevusvaldkondadest paistab positiivselt silma töötlev tööstus, mille heitekogus vähenes aastatel 2008–2021 Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 14% ning ületab EL-i keskmist veel 10% võrra.

Eesti eesmärk on vähendada 2035. aastaks kasvuhoonegaaside heitkogused 8 miljonile tonnile aastas. Selleks tuleb Eestil oma heitmeid vähendada veel kolmandiku võrra. Arenguseire Keskuse ekspert Priits peab eesmärki tehtavaks.

„Meie arvutused näitavad, et kui Eesti elektritootmise heide oleks Euroopa Liidu keskmisel tasemel, oleks Eesti eesmärk kasvuhoonegaaside osas saavutatud juba täna. Viimasel aastal nähtud aktiivsus taastuvenergia tootmisvõimsuste arendamisel lubab olla mõõdukalt optimistlik,“ märkis Piirits.