JUHTKIRI | Valimiskampaaniast ei tohi saada üksnes Reformierakonna ja EKRE kähmlus

Möödunud nädalavahetus oli Eesti poliitikutele ja poliitikahuvilistele tõsine tööpäev, sest mitu erakonda pidas oma valimiskonkurssi. Mida päev edasi, seda raskem on valimistest mööda vaadata neilgi, keda poliitika ei huvita. Valijatel on aeg hakata oma lõplikke eelistusi kujundama, kui need on veel lahtised või kõikuvad.

Reitingute järgi astuvad erakonnad valimiskampaania otsustavasse etappi järjestuses: 1. Reformierakond, 2. EKRE, 3. Keskerakond, 4.–6. Eesti 200, Isamaa ja SDE ning 7.–8. Rohelised ja Parempoolsed. Viimase kahe erakonna riigikokku pääsemine oleks tõeline ime.

Reformierakonna juhi Kaja Kallase kõne erakonna laupäevasel üldkogul kinnitas juba sügisel valitud EKRE-ga vastandumise kurssi. EKRE nimi kõlas Kallase kõnes 18 korda, Keskerakonna oma üheksa, Isamaa ja SDE nimi ainult korra ning Eesti 200 oma mitte kordagi.

„Nii nagu välistasime koostöö EKRE-ga eelmine kord ja pidasime oma sõna, nii me välistame selle ka pärast 5. märtsi 2023. Uskuge mind: parem on olla neli aastat opositsioonis kui üks päev EKRE-ga ühes valitsuses,“ ütles Kallas. „Kõigi teiste erakondadega oleme valmis ühisosa otsima ja meie võimalikku koostööd võib takistada matemaatika, aga mitte tahtmine.“

Reformierakonna soovimatust EKRE-ga valitsust teha on lihtne mõista. Palju küsitavam on oravate kalkulatsioon, et EKRE-ga laupkokkupõrkele minek toob neile parima võimaliku valimistulemuse. Tõsi, samalaadne suur vastasseis Keskerakonnaga toimis nende jaoks hästi, sest teisedki riigikogu erakonnad ei tahtnud Savisaare erakonnaga koalitsiooni teha. Kuid EKRE puhul, nagu lõppev valimistsükkel näitas, sellega arvestada ei saa.

Loodame, et järelejäänud seitsmel nädalal näeme mitmekesist kampaaniat ja tulemuseks saame rohkem kui ühe kaalukeelerakonnaga riigikogu.

Kui Reformierakond kui kõrgeima reitinguga erakond pöörab EKRE-le ebaproportsionaalselt palju tähelepanu, kinnistab ja võib-olla isegi tugevdab ta oma vastase positsiooni. EKRE-ga kähmlemiseks ainest leida on küll lihtne, aga pärast valimisi valitsema pääsemist lihtsustab see, kui ka Eesti 200 ja sotsid ületavad kindlalt 5% valimiskünnise. Ehk aitaks sellele kaasa, kui oravad oma valimiskampaanias neilegi rohkem tähelepanu pööraksid. Peamise töö muidugi peavad ära tegema väiksemad erakonnad ise.

Sotsid, keda väljalangemine enim ohustab, püüavad hääli loosungiga „Toimetulek on julgeolek“, erakonna juhi Lauri Läänemetsa sõnul on SDE „vahesein Eesti poliitika hullumajas“.

Toimetulekut puudutav valimisretoorika on SDE-l üllatavalt sarnane EKRE-ga. Näiteks: „Euroopa kõrgeimal hinnatõusul hävitada Eesti perede toimetulekut ega laostada kohalikke ettevõtteid“ ja „Eestis vaesuvad inimesed Euroopa kiireimas tempos, inflatsioon püstitab taasiseseisvumisaja rekordeid, kodulaenumaksed tõusevad, ettevõtted pankrotistuvad ja inimesed jäävad tööta.“ Esimene lause pärineb SDE-lt, teine EKRE-lt.

Sama laulu laulab ka Keskerakond, kelle esimees Jüri Ratas laupäeval rääkis: „Peaksime juba ammu arutama seda, mil moel minna vastu olukorrale, kus tööstused panevad kinni uksi, toiduhinnad teevad rekordeid ja ostukorvi jõuab välismaa toit, sest kohalik tööstus ei suuda konkureerida.“

Ent on see nüüd õnn või õnnetus, aga irooniliselt öeldes ei taha majandus Reformierakonnale vastanduda püüdvate erakondade ootusi täita – nii sügavat sotsiaalkatastroofi, nagu sügisel talveks kardeti, pole saabunud. Isegi elektri börsihind oli eile terve ööpäeva vältel madalam kui EKRE lubatav 4 senti/kWh.

Eeldused põnevaks valimiskampaaniaks on olemas, see ei pea hakkama keerlema peamiselt Reformierakonna ja EKRE vastasseisu ümber. Loodame, et tulemuseks saame rohkem kui ühe kaalukeelerakonnaga riigikogu.

Riigikogu valimiste tulemuste selgumiseni on jäänud 49 päeva. 27. veebruaril algava e- ja eelhääletamiseni 42 päeva. Valimisnimekirjade esitamise kell kukub neljapäeval kl 18.