ARVUSTUS | Urmas Sutrop: tuhat aastat „Macbethi“. Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo suutsid oma lavastusega lisada midagi oluliselt uut

Olgu kohe öeldud, et olin ilmselt üks väheseid, kes läks „Macbethi“ multimeedia ehk muusikalisest video-live-mix-lavastusest Shakespeare’i otsima. Natuke isegi leidsin, aga eelkõige oli see Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo „Macbeth“.

Näidend ja tekst olid võrreldes muusikaga vähem tähtsad. Shakespeare’i tragöödiast on säilinud ilmselt tema enda poolt kuningas Jamesile ettemängimiseks mõeldud lühendatud variant. Kuningal võis pikka näidendit vaadates igav hakata ja ta oli tuntud sellega, et jäi keset etendust magama.

Semperi ja Ojasoo „Macbethi“ teksti on veelgi lühendatud, viiest vaatusest on saanud kaks. Välja on jäetud nii tegelasi kui ka liine, samas on lisatud Marinetti tsitaate ja nõiatekste. „Macbethi“ tragöödia on painutatud jälgima Lepo Sumera pikseloitsu ja sümfooniakatkete kollaaži. Etendus on lummav ja see ei lase end mõtetest lahti. Tänu suurele ekraanile oli vaatajal võimalik jälgida parajasti rambivalguses oleva näitleja fantastilist tööd näoilmetega.