Kiirabi liit tahab häirekeskuselt päästekorraldajatele lisakoolitusi, häirekeskus ootab, et kiirabi liit parandaks kutsetöötlusmanuaali.
Kiirabi töö on kaoses, sest häirekeskus ei tule toime uue kutsetöötlusmanuaali kasutamisega ja määrab hulga kutseid valesti eluohtlikku tervisehäda tähistavaks D-kutseks. See tähendab, et kiirabibrigaadid kihutavad välja kutsele, kus neid nii kiiresti ei vajata. Ning see võib jällegi tähendada, et mõni teine, tegelikult eluohtliku hädaga inimene, võib saada abi aeglasemalt.
Häirekeskus tunnistas, et uue manuaali kasutuselevõtt on olnud künklik, aga neil oli hea plaan, kuidas olukorda parandada. Esiteks oli kavas manuaali täpsustada ja teiseks lubati, et häirekeskuse töötajad läbivad lisakoolituse.
Häirekeskusel ja kiirabi liidul on täiesti erinev arusaam sellest, mida ette võtta, ja suusad kipuvad risti minema.
Sisuliselt küsitlusjuhend
Manuaal on sisuliselt päästekorraldajale mõeldud küsitlusjuhend: mida ja kuidas küsida, et võimalikult kiiresti aru saada, kui tõsine on 112 numbri valinud hädalise mure. On ta elu ohus? On ta mure selline, et sellega kannatab oodata tunni-kaks? Või peaks ta üldse suunama perearstile? Kuidas küsida nii, et päästekorraldaja, kel pole meedikuharidust, saaks tervisehäda tõsiduse astmest aru ka siis, kui telefoni otsas on hüsteerias, purjus või lihtsalt ebaselge jutuga helistaja.
Kiirabi liit tegi manuaali muutmise ettepanekud novembri esimestel päevadel. Ka häirekeskus kääris novembris käised üles ja hakkas manuaali täpsustamiseks soovitusi kokku panema. Häirekeskus küsis selleks nii häirekeskuse meedikute (nende, kes töötavad samal ajal nii kiirabis kui ka häirekeskuses ja on kursis mõlema töö eripäraga) kui ka päästekorraldajate ettepanekuid. Kutsetöötlusmanuaalis on 37 tüüpjuhtumit ja häirekeskus soovis muudatusi neist 19-sse ehk ligi pooltesse. Mahukas dokument saadeti 18. novembril terviseametisse, mõistagi sai kirja ka kiirabi liit.
Kutsetöötlusmanuaalis on 37 tüüpjuhtumit ja häirekeskus soovis muudatusi neist 19-sse.
Kiirabi liit pidas soovituste üle aru ja vastas jaanuaris häirekeskuse ettepanekute tagasilükkamisega. Veel rõhutas kiirabi liit: päästekorraldajaid tuleb uute tüüpjuhtumite selgeks saamiseks koolitada, aga ilmtingimata peab olema kõigil päästekorraldajatel läbitud sisekaitseakadeemia väljaõpe.
Selle peale laiutas häirekeskuse ekspert Pille Saar käsi ja kinnitas: kõiki päästekorraldajaid on koolitatud nii kuis vaja, sisekaitseakadeemia on kõigil lõpetatud. Mille üle kiirabi ometi nuriseb? Ja miks ei taha kiirabi liit rakendada häirekeskuse hoolega koostatud muudatusettepanekuid?
„Selle, millistele kriteeriumitele peab patsiendi seisund vastama, et talle tuleks kiirabi saata, või kuhu peaks suunama mittekiirabilise vajadusega tervisekaebustega isiku, annab dispetšerile ette ikka tervishoiuteenuse osutaja või tervishoiukorraldaja. Mitte dispetšer ei mõtle välja, kuidas neile mugav on,“ ütles Tallinna kiirabi juht ja kiirabi liidu juhatuse liige dr Raul Adlas.
Ei tohi eksida
Dr Adlas viitas sellele, et meditsiinikutseid on keerukas töödelda ja ideaaljuhul võiks helistajatele vastata meedikuharidusega päästekorraldaja. „Kui häirekeskus võttis endale ülesande vahendada ka kiirabi väljakutseid, on nende nn universaalsele dispetšerile, kes ei ole meedik, vaja spetsiaalset juhendit, et dispetšer ei eksiks tervishoiuteenuse vajaduse tuvastamise ja vahendamisega. Seda juhendit aga saavad välja töötada ikka kiirabi ja tervishoiuspetsialistid, mitte häirekeskuse dispetšerid,“ selgitas Adlas. Sellepärast ei kiitnudki kiirabi liit häirekeskuse ettepanekuid heaks, vaid pakkus oma lahenduse. See soovitab mõne tüüpjuhtumi lisamist ajutise lahendusena, mis peaks kiirabi liidu hinnangul aitama väljakutseid sortida senikaua, kuni kõik häirekeskuse töötajad on omandanud piisava meditsiinilise ettevalmistuse.
Arstid on uue manuaali kasutuselevõtu planeerimisest saati olnud seisukohal, et sellega töötamiseks on vaja vähemalt 400 tundi meditsiinikoolitust. Sisekaitseakadeemia päästekorraldaja õppekavas ongi selline meditsiiniõppe maht ja Pille Saar kinnitas, et kõik praegu töötavad päästekorraldajad on selle õppe läbinud, sooritanud ka kutseeksami ja läbinud veel kolm moodulit täiendkoolitust kokku 120 tunni ulatuses.
Dr Adlas selgitas kiirabi liidu seisukohta: sisekaitseakadeemia meditsiiniõppe maht on tõesti piisav, kuid tuleb arvestada, et kutsetöötlusmanuaal on seal peamine õppevahend. Ja seega kõik need, kes õppisid SKA-s vana manuaali järgi ja lõpetasid akadeemia enne 2022. aasta märtsi, peaksid läbima ka uue õppekava meditsiiniosa, sest uue manuaaliga töötamine nõuab rohkem meditsiiniteadmisi. Saare sõnul tekitab ettepanek segadust, sest kolm moodulit täiendkoolitust peaks andma uue manuaaliga töötamiseks nõutava ja piisava väljaõppe. „Tänaseks on see täiendkoolitus kõikidel töötavatel päästekorraldajatel ka läbitud.“
Kiirabi liit on seisukohal, et sellest siiski ei piisa. Paljudele päästekorraldajatele peaaegu terve semestri õppemahtu sisaldava sisekaitseakadeemia meditsiinikoolituse korraldamine oleks väga mahukas ja pingestaks häirekeskuse töötajate niigi tihedat töögraafikut veelgi. Ent esialgu ei ole koolituse korraldamise praktilisest võimalusest isegi juttu, sest nagu eespool öeldud, on häirekeskus praegu alles hämmingus selle üle, mida kiirabi liit neile ette heidab.
Vaatab vaikselt pealt
Häirekeskus allub siseministeeriumile, kuid kiirabikoostöös on koordineeriv jõud terviseamet, mis peab kinnitama kiirabi tüüpjuhtumid ja nende menetlemise juhised. Terviseamet on praegust jagelemist vaikselt pealt vaadanud. „Toetame jätkuvalt üldpõhimõtet, et häirekeskuse päästekorraldajad vajavad täienduskoolitust,“ ütles terviseameti tervishoiuteenuste osakonna nõunik Kalev Pahla ettevaatlikult.
Häirekeskus lubab täielikku koostöövalmidust. Kutsetöötlusmanuaali jaoks tehtud muudatusettepanekute tagasilükkamise pärast häirekeskus vimma ei pea. „Me lootsime mahukamaid muudatusi, aga kui tuleb vaid kolm, siis hea küll,“ sõnas Pille Saar. Lähiajal peaks toimuma ka kohtumine, kus terviseamet, kiirabi liit ja häirekeskus saavad kokku. Loodetavasti räägitakse siis selgeks ka päästekorraldajate koolitusvajadus ning hädaabikõnede liiga kergelt D-kutseks määramine on peatselt möödanik.
Häirekeskuse ekspert Pille Saar märgib, et selliseid suundumusi sai esile tuua juba kuus kuud pärast ohuhinnangute kasutuselevõttu. „Tagasisidestasime antud tulemusi terviseametile ja EKL-ile. Esimese muudatusettepaneku ohuhinnangute muutmiseks edastasime juba esimene nädal pärast ohuhinnangute kasutusele võtmist. Tookord ei pidanud EKL vajalikuks korrigeerida tüüpjuhtumite ohuhinnanguid ja soovis ära oodata kuuekuulise perioodi,“ ütleb ta.
Positiivne on see, et võrreldes 2021. aasta kaheksa kuuga (aprillist detsembrini) vähenes kiirabi väljakutsete arv 8351 võrra ehk 4%. See tähendab seda, et päästekorraldajad suutsid helistajaid edukamalt nõustada, nii et kiirabi polnudki vaja välja saata.
