Näiteks vähendab välisminister Urmas Reinsalu Venemaa saatkonna töötajate arvu, andes Moskvale võimaluse näidata üles initsiatiivi ning sisuliselt saata välja meie suursaadik.

„Sageli sellise diplomaatilised sammud seotakse konkreetse ajendiga,“ kirjeldab varivalitsuse välis- ja kaitseminister Eva-Maria Liimets. „Näiteks, kui meenutame kevadet, siis Venemaa agressioon oli juba paar kuud kestnud, kui üle maailma valgus informatsioon sõjakuritegudest Butšas. See vallandas kohe järgmise diplomaatilise reaktsiooni.“

Uued ajendid on Liimetsa hinnangul vajalikud selleks, et leida toetust ka liitlastelt ning enda vastuset Venemaa käitumisele eskaleerida.

„Väga tore, et see samm on praegu ära tehtud, aga mis on eesmärk?“ küsib ka välis- ja kaitseminister Eesti 200-st Margus Tsahkna.

Ise vastu pidada

Eesti sihtide ning vajalike vahendite selgemat mõtestamist igatsevad teisedki.

„Sõnastame ära selle, et me mitte ei kavatse vastu pidada seni, kuni liitlased kohale jõuavad, vaid et juhul kui meid rünnatakse, siis me juba teame, kuidas sõda võita,“ kõneleb Tsahkna. „See tähendab mõtteviisi muutust.“

Liimets tõstab esile muud: „Teine pool heidutusest on sõnum ning seda viivad ellu teiste seas diplomaadid. Muuhulgas tugevamalt rahastama välisteenistust.“

Saates veel:

Kui mõistuspärane on kõigi haubitsate tarne Ukrainale?

Kuidas peaksid meile üldse olema jõukohased unistused õhukaitsest?

Kuula Krister Parise juhitud „Varivalitsuse erisaadet“ siit!

1x
00:00