Kolmapäeviti tülitab tööle tulevaid riigikogu liikmeid rühm väga omapäraseid ja eriilmelisi inimesi. Kõigile hüütakse midagi, küll politseiriigist, küll sundvaktsineerimisest, küll lasteröövimisest. Kõiki ähvardatakse tribunaliga. Kangelased, keda tribunali alla anda lubatakse, vahelduvad. EKRE saadikuid ei ole nende hulgas millegipärast märganud. Mind nähes hõigatakse igasuguseid loosungeid, aga loomulikult alati midagi kümne miljoniga seoses.

Teatud inimeste jaoks olen ma igavesti süüdi. Nendelt ei ole võimalik küsida: milles ma nende arvates süüdi olen?