FAKTIKONTROLL | Putuka-paanika: inimeste toidu sisse ei hakata salaja putukaid panema

Viimasel nädalal on sotsiaalmeedias levinud mitte üks, kaks või kolm, vaid lausa kümneid postitusi putukate kohta. Nimelt arvatakse, et neid hakatakse salaja meie igapäevatoidu sisse panema.

Kõige populaarsemaks võib pidada kasutaja Kylli postitust, kes loetles üles nimekirja kõiksugu toitudest, kuhu nüüd salaja putukatest tehtud pulbrit sisse panna. Tegemist on valega - Eesti Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) kinnitab, et miskit sellist toimumas pole.

Sellist infot levitavad aga kümned Facebooki, Instagrami ja Telegrami kasutajad. Näiteks Kylli postitus on tänaseks jõudnud 25 tuhande Facebooki-kasutajani, neist enam kui 250 on seda ka edasi jaganud oma Facebooki seinal.

Mida väidetakse?

Kuigi mitmed Faktikontrolli leitud postitused kirjutavad sel teemal veidi erinevalt, siis neid ühendab kõigis postitustes väljatoodud „tõestus“, et Euroopa Liit söödab putukaid inimestele sisse.

Nimelt andis Euroopa Liit 2023. aasta algusega välja määruse, millega lubatakse kasutada toakilke (Acheta domesticus) toiduainena.

„2023 - inimesed söövad nüüd teadmatult putukaid,“ kirjutab näiteks kasutaja Mihkel. Kuigi seda määruses kirjas ei olnud.

Kylli loetles ette ka kõik toiduained, kuhu nüüd Euroopa Liit väidetavalt putukatest tehtud jahu lisama hakkab:

„- mitmeteraviljane leib

- mitmeteraviljased leivaküpsised

- kreekerid ja leivapulgad

- teraviljabatoonid

- töödeldud kartulitooted

- kaunvilja- ja köögiviljaroogade valmistamine

- Pizza

- üldised pastatooted ja vadakupulber“

Putukate söömise kohta levib ka teine, Instagramist pärit, väide, milles kirjutatakse, et putukad sisaldavad ainet, mida inimene seedida ei saavat. Vastupidi - see hoopis soodustavat kasvajate ja muude pahede arenemist kehas. See pole õige.

Kuidas on tegelikult?

Eesti Põllumajandus- ja Toiduameti kinnitusel ei hakata inimese teadmata kuhugi toidu sisse putukaid lisama. „Tarbijale toitu pakkudes, müües, muul moel üle andes peab toiduga kaasnema toitu iseloomustav teave (märgistus), et tarbija saaks teha teadlikke valikuid ja toitu turvaliselt tarbida, eelkõige pidades silmas tervisealaseid, majanduslikke, keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja eetilisi kaalutlusi,“ selgitas ameti toiduosakonna peaspetsialist Brigitte Salmus.

Reeglite kohaselt, peab Eestis olema toidualane teave esitatud eesti keeles ning müügipakendis toidul tuleb alati esitada toidu valmistamisel kasutatud koostisosade loetelu. Selles tuleb esitada kõik selle toidu valmistamisel kasutatud koostisosad.

Kuid mida tähendab kõnealune regulatsioon, mida postitajad soovitavad kõigil lugeda, tavatarbijale? „Antud regulatsioon ei mõjuta tavatarbijat. Regulatsioon on mõeldud konkreetse ettevõtte jaoks ning kaitseb ettevõtet, kui [Euroopa] Komisjon üldisele uuendtoidu taotlusele annab negatiivse otsuse,“ võttis Salmus dokumendi sisu kokku.

„Putukad on uuendtoit, mida ei ole Euroopa Liidus enne 1997. aastat olulisel määral toiduna kasutatud, seetõttu tuli teha põhjalik ohutushindamine, enne kui putukaid toiduks lubati kasutada,“ lisas Brigitte Salmus. „Mujal maailma riikides on putukate toiduks tarvitamisel pikk ajalugu.“

Niisiis, Euroopa Liit ei hakka salaja toidu sisse putukaid sokutama.

Ent putukatest lähemalt - kuidas, kes ning miks neid sööb. Ülaltoodud Instagrami postituses tõi postitaja välja, et putukad sisaldavad kitiini, mis olevat hoopis kahjulik. Postitus on otse inglise keelest eesti keelde tõlgitud. Võõrkeelsele versioonile on faktikontrolle tehtud juba mullu juulis.

Kitiin on looduses levinuim polüsahhariid (pärast tselluloosi), mis on muu hulgas osa putukate, aga ka vähilaadsete, seente, bakterite, pärmi ja vetikate välisskeletist. Kuigi kitiin ei pruugi olla täielikult seeditav, ei muuda see seda tingimata inimkehale kahjulikuks.

„Bioloogid arvasid pikka aega, et imetajad ei tooda ensüümi, mis võiks kitiini lagundada, kuid see ei tähenda, et sooled ei saaks putukat töödelda,“ ütles bioloog Mareike Janiak AFP faktikontrollile.

Ta võrdles kitiini tselluloosiga, millest koosnevad paljude taimede rakuseinad, kuid mille jaoks inimkehas puudub ensüüm, mis oleks võimeline seda lagundama, kuid me sööme neid taimi ikka. Üheks selliseks näiteks on seller, mis on osa tervislikust toidulauast.

Kokkuvõttes, on iga putukaliigi turustamiseks vaja Euroopa Komisjoni luba. PTA andmetel on siiani (02.07.2021.a seisuga) uuendtoidu luba antud kuivatatud putukavastsetele liigist Tenebrio molitor (Komisjoni rakendusmäärus 2021/882).

Luba on andmekaitsega ehk loa on saanud ettevõte SAS EAP Group kuni 22.06.2026 ja Cricket One Co. Ltd kuni 24.01.2028, kuid üleminekumeetmete tõttu võivad veel teised ettevõtted ka antud uuendtoitu turustada, täpsustas PTA.

Otsus: Vale. Euroopa Liit ei hakka salaja putukaid toidu sisse lisama. Lisaks ei tasu arvata, et putukaid ei kõlba üldse süüa või tekitavad hoopis kahju - loa saanud liikide ohutus on kinnitatud vastavate ametite poolt.