Lähenevate Riigikogu valimiste varjus on meedias alanud arvukad valimisdebatid. Üheks peamiseks teemaks on tõusnud Ukraina sõja mõjud Eestile sõjapõgenike näol. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid väitis 19. jaanuari Varivalitsuse saates, et „Meil on täna sõjapõgenikke kuskil 40 000 Ukraina kodanikku, pooled neist on mehed.“

KONTROLL

Kontrollime Karilaidi väidet ning vaatame, kui palju on praeguste andmete kohaselt Eestis Ukraina sõjapõgenikke ning kui suure osa moodustavad nendest mehed. Sotsiaalkindlustusameti lehel igapäevaselt uuendatav Politsei- ja Piirivalveameti andmetel koostatud statistika näitab, et kokku on Eestisse sisenenud 121 678 põgenikku, kellest 45.5% on praeguseks hetkeks Eestist lahkunud. See tähendab, et antud hetkel viibib Eestis ametlikult 66 264 Ukraina sõjapõgenikku.

Täpsustuseks tuleb märkida, et riiki sisenejate hulgas on nii need inimesed, kes soovivad Eestisse ajutise kaitse alla jääda kui ka need, kes on transiidil. (PPA)

PPA andmetel on 24. jaanuari andmete kohaselt saanud ajutise kaitse Eestis 42 596 Ukraina sõjapõgenikku. Ajutine kaitse sisaldab endas aastast elamisluba, millega pakutakse Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele turvatunnet ja sotsiaalseid garantiisid. Eestisse jääda soovivatel põgenikel on soovitatav taotleda esimesel võimalusel ajutist kaitset, kuid Ukraina kodanikel on õigus Eestis viibida ka ilma ajutise kaitseta, mistõttu erineb ajutise kaitse saanud ukrainlaste arv kõikide siin viibivate ukrainlaste arvust.

Kui suure osa moodustavad aga ajutise kaitse saanud ukrainlastest täisealised mehed? Põgenike soolise ja vanuselise jaotuse kohta andis kommentaari Politsei- ja Piirivalveamet.

Kõikidest ajutise kaitse saanud inimestest moodustavad täiskasvanud naised (20 602) ja alaealised tüdrukud (7267) 74 protsenti ehk 27 869 inimest. Ajutise kaitse saanud täiskasvanud mehi on võrreldes naistega tunduvalt vähem (7325), alaealisi poisse on aga sarnane arv (7402). Kokku on kaitse saanud 14 727 meessoost isikut moodustades ülejäänud 26 protsenti koguarvust.

Küll aga tuleb märkida, et viimase kuu jooksul on aga täiskasvanutest sisenenutest 53% mehed ja 47% naised, seega on kõikide Eestis viibivate ukrainlaste hulgas meeste osakaal tõenäoliselt suurem kui ajutise kaitse saanud inimeste hulgas. Siiski täpsed andmed selle kohta ei ole faktikontrollile kättesaadavad.

Karilaid ei täpsustanud, kas 40 000 sõjapõgeniku all on mõeldud ainult ajutise kaitse saanud põgenikke, ent nende hulgast moodustavad mehed alla 30%. Juhul kui Karilaid pidas silmas kõiki Eestis viibivaid ukrainlasi, ületab see number tema poolt mainitud 40 000.

OTSUS

Karilaid eksib kas põgenike koguarvuga või pidades silmas ajutise kaitse saajaid, meeste osakaalu protsendiga.

Pigem vale

PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee.

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti väitlusselts algatasid 2017. aastal „Faktikontrolli“ projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid