Nii teatas valitsus täna pea ainukese sisulise otsusena, et seovad usaldushääletusega kaks eelnõu, millest teine kõlab kohe eriti intrigeerivalt: jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Taustaks puhas haldussuutmatus, mille tulemusena tahetakse eurodirektiivi hiljaks jäänud ülevõtmine parlamendist lihtsalt läbi rammida.

„Paratamatult jääb praegu mulje, et on mingid teemad, millega seni ei tegeldud, mida pole ei parlamendis ega isegi ühiskonnas läbi arutatud ning nüüd saab siis mingid eelnõud enne valimisi kähku läbi hääletatud,“ kommenteerib varivalitsuse haridus- ja teadusminister Tanel Kiik.

„Oleme nelja aasta jooksul näinud seda, kuidas kasutatakse riigile antud töövahendeid mitte eesmärgipäraselt. See, et valitsus lükkab riigikogu täiesti kõrvale, on ikkagi riigikogu enda tegemata töö,“ nendib tema „kolleeg“ Eesti 200-st Kristina Kallas.

Nende enda valdkonna juures lähevad aga variministrite arvamused lahku – seda iroonilisemal kombel kuivõrd on kõik ju hariduse mõttes ühel meelel.

Kõik on valmis „maksma“

Sest eks ole Eesti hariduse tase maailma tipus. Ometi jääb väljaütlemistest tihti mulje, justkui oleksime kukkumas kuristikku kukkumas. Ega me äkki iseendast mööda ei räägi?

„Erakondadel on hariduse üle konsensus,“ ironiseerib Kallas. „Siin pole millegi üle vaielda, seega on kõik nõus ja need teemad kipuvad valitsuse laudadelt maha kukkuma.“

„Kui me räägime haridusest, riigikaitsest või kultuurist, on väga raske leida erakonda, kes ütleks, et ta ei ole sellega nõus,“ sekundeerib Kiik.

Kuid raha ikkagi ei ole. Ja selles iroonia peitubki.

Variministrid pole aga üldse ühel meelel, kas raha peaks andma riik või peaks rohkem kaasama erikapitali.

„Tasuta“ lasteaiakohad

Veel rohkem minnakse nugade peale selles küsimuses, kas lasteaed peaks olema lapsevanemale tasuta. Kiik ütleb, et „jah“. Kallas toob näite Narva-Jõesuust: „Omavalitsuses on lasteaed tasuta. Aga ikka viiakse lapsi mujale, sest lapsevanem tahab ikka teenust ja kvaliteeti.“

„See aga, et täna on lapsevanemaid, kes ei saa last lasteaeda viia, sest neil pole raha kohatasu maksta. See on reaalsus,“ toob Kiik näite. „Ei, see ei ole reaalsus!“ laiutab Kallas käsi. „Selle statistikaga õudselt opereeritakse, aga selliseid lapsi pole olemas!“

Veel ristuvad variministrite seisukohad täiesti selle koha pealt, kas Eesti peaks Venemaa ja Valgevene sportlaste lubamise korral Pariisi olümpiat boikottima.

Kiige sõnul on kõige olulisem tagada, et sellist olukorda üldse ei tekiks, siis tuleks teha üldrahvalik arutelu. Kallas on kohe märksa resoluutsem: „Ma lihtsalt ei kujuta ette, kuidas Eesti sportlased siis venelastega võidu jooksevad! See tundub nii ebamoraalne. Minu jaoks on see väga mustvalge otsus.“

Saates kuuleme veel:

Kumbki variminister lubab õpetajatele laias laastus 3000 eurot kuus. Kuidas peaks nii lihtne rahakülv suutma muuta koolid eestikeelseks?

Miks on mõlemad variministrid nii aldid tooma „sõjalist algõpetust“ (nagu saatejuht seda näeb) tagasi koolidesse?

Ja… kui rääkida nende valdkonnas senise valitsuse suurimast ämbrist, miks pälvib selle hoopis kultuuriminister?

1x
00:00