Eesti sõnul tuleks Ukrainale relvi edaspidi osta EL-i ühiste hangetena. Idee sai ka Brüsselis soodsa vastuvõtu

Brüsselis kohtusid esmaspäeval Euroopa Liidu välisministrid, et arutada uusi Vene-vastaseid sanktsioone ja teisi samme Ukraina toetamisest. Juttu tuli ka Iraanist, Hiinast ja Moldovast.

Välisminister Urmas Reinsalu sõnul jõuti kohtumisel arvatavasti piisavalt kaugele, et enne 24. veebruaril saabuvat sõja aastapäeva jõuaksid riikide suursaadikud kinnitada lõpliku sanktsioonipaketi. Komisjoni ettepaneku järgi hõlmab see lisaks üksikisikutele nelja Vene panka, sealhulgas Alfa-Bank ja Tinkoff Bank, mida ähvardab äralõikamine valuutasüsteemist SWIFT. Samuti kehtestatakse tõenäoliselt ekspordikeelud firmadele, kes abistavad Venemaad kiipide ja muude materjalidega, mida saab kasutada sõjatööstuses droonide ja rakettide valmistamiseks.

„Seal on suur rida asju, aga kas see on meie hinnangul piisav – muidugi mitte,“ ütles Reinsalu, kelle sõnul olid Balti riikide ja Poola soovid ambitsioonikamad. Ta märkis, et praeguse sanktsioonipaketi kõrval tuleks uuesti üle vaadata Vene toornaftale kehtestatud hinnalagi, mis on praegu liiga kõrgel. Vene naftatoodete hinnalagi on praegu 45 dollarit barrelilt ja toornafta oma 60 dollarit, ent see on tegelikust turuhinnast kõrgem. „Tegelikult tuleks luua veel globaalne hinnalagi ka Vene LNG-gaasile, millega saavad nad praegu korralikku tulu,“ lisas Reinsalu.