KREMLOLOOGIA | Väsinud näod ja tühjad kohad. Putini kõne puhul oli põnevam see, mida ei öeldud ja keda polnud

Lavrov ja Šoigu lükati vähem auväärsetele kohtadele. Veel mitu tuntud tegelast paistis silma oma puudumisega.

Kaarel Kressa kaarel.kressa@delfi.ee

Nii Vene- kui välismaal tõdeti, et suuri avaldusi Vladimir Putini föderaalkogu ees peetud kõnes ei olnud. Eelkõige rääkis Vene president teisipäeval sellest, et sõja ja surutisega tuleb hakkama saada veel pikemat aega. Lohutuseks lubas ta, et rindesõdurid hakkavad edaspidi saama iga poole aasta järel puhkust ja et välismaale põgenenud kodanikke eriliselt taga kiusama ei hakata. Läänes peeti kõne kõige olulisemaks uudiseks Venemaa lahkumist strateegiliste tuumarelvade leppest „uus START“, ehkki Vene kaitseministeerium teatas samal õhtul, et riik jätkab leppes sätestatud piirangute täitmist ja infovahetust.

Põnevama nimekirja sai asjadest, mida Putin ei maininud. Sõjatoetajad on kaua oodanud ametlikku sõjaolukorra väljakuulutamist ja „erioperatsiooni“ viigilehest loobumist, ent peavad edasi ootama. „Blaa-blaa-blaa – ei ole mingit mõtet kuulata,“ kirus kriitiline Vene sõjapropagandist Igor Girkin. „Ei ühtki sõna vigadest ega sellest, kes vigade eest vastutab. Järjekordne šanss mässu ära hoida lasti käest ja pole kindel, et see polnud viimane šanss.“ Värskete sõjaveteranide juuresolekul rääkis Putin küll Donetski ja Luhanski kaitsmisest, ent sellest, kuidas tema sügisese otsuse järgi Venemaaga „liidetud“ Hersonit, Harkivit ja Zaporižžjat ukrainlastelt kätte saada, ei olnud enam ühtegi sõna.