Riigikohus: lastega suhtluskorda määrates tuleb eelistada laste huve, mitte lahus elava vanema soove
(171)Uus elatise määramise kord on toonud kaasa huvi lastega suhtluskorda muuta – rohkem koosveedetud päevi aitab vähendada elatise summat.
Riigikohus tegi 15. veebruaril tähtsa otsuse, mille kohaselt ei saa lahutatud vanema juures elamist lapsele peale suruda, kui see teeb tema elu keerulisemaks.
Kõrgeim kohtuaste arutas madalamates kohtuastmetes läbi käinud kaasust, mis puudutas kahe lapsega peret, kus ema ja isa elavad nüüd eraldi ega jõua üksmeelele laste elukorralduse teemal. Laste Viimsis elav isa soovis, et lapsed elaksid vaheldumisi ühe nädala tema juures, järgmise nädala ema juures. Isa lubas korraldada väiksema lapse transpordi lasteaeda ja suurema lapse kooli.
Harju maakohus ja seejärel ka ringkonnakohus vastupidiselt ema ja laste esindajate soovile nii määrasidki. Viimati nimetatud nägid sellises asjade korralduses probleemi, arvestades, et laste kool ja lasteaed ning ema elukoht on Tallinnas Mustamäel.
Laste huvid esiplaanile
Riigikohus leidis nüüd, et tuleb arvestada siiski eelkõige laste huvidega.
„Praegusel juhul tähendab kohtute määratud suhtlemiskord seda, et kahel nädalal kuus peab isa lapsi enda elukohast Viimsist viima kooli ja lasteaeda Mustamäele ning sealt ära tooma. Arusaadavalt tähendab see, et lapsed peavad oluliselt varem ärkama, kui nad peaksid seda tegema, elades ema elukohas, mis asub kooli ja lasteaiaga samas linnaosas. Samuti kuluks lastel kahel nädalal kuus iga päev Mustamäe linnaosa ja Viimsi valla vahel edasi-tagasi sõitmiseks palju aega, mida nad saaksid sisustada kasulikumalt,“ selgitasid riigikohtunikud oma otsuses. „Laste esindaja leidis, et eeltoodud põhjustel oleks laste huvides kohtuda isaga üle nädala neljapäeva õhtust esmaspäeva hommikuni ning üle nädala saada lastega kokku ühel pärastlõunal. Kohtud on jätnud eelnimetatud seisukoha ja selle kohta esitatud põhjendused tähelepanuta, kuigi oleksid pidanud seda suhtlemiskorra ühe võimalusena hindama,“ leidsid riigikohtunikud.
Lapsed peavad isa juures varem ärkama ning Viimsist Mustamäele kooli ja lasteaeda sõitma.
„Ekslik on ringkonnakohtu arusaam, et vanematel on seadusest tulenevalt eelduslikult õigus nõuda, et laps viibiks nende kummagi juures võrdse aja. Vanemate ühine hooldusõigus (PKS § 117) ei tähenda seda, et vanematel on lahuselu korral õigus lastega suhelda võrdse aja jooksul. Selline õigus ei tulene ka PKS § 143 lg-st 1, mille kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 21 teine lause sätestab, et vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus,“ kinnitas riigikohus olulise põhimõtte.
Samuti heitis riigikohus maakohtule ette, et kui nad ei kuulanud lapsi isiklikult ära, siis oleksid kohtud pidanud põhjendama ka seda, miks on suhtluskorra kohta oma arvamust avaldanud laste (isa seisukohast erinev) seisukoht nende huvide vastane.
Märgiline lahend
„See on märgiline lahend – ühine hooldusõigus ei tähenda, et ka lastega veedetud aeg peab tingimata olema võrdne. Kui seda saab korraldada ja see on laste huvides, siis jah, aga kui ei, siis pole vanema õiguse nimel laste huvide vastane korraldus õigustatud,“ selgitas kohtuotsuse tähendust perekonnaõigusele spetsialiseerunud jurist Katrin Kiisk. „Võrdsed vanemlikud õigused, st võrdne õigus teostada lapse hooldusõigust, ei tähenda vanemale automaatset õigust nõuda lapsega võrdset elukohta.“
Juristi sõnul on see otsus aga sellevõrra tähtsam, et hiljutise elatise määramise muutuse tõttu on hüppeliselt kasvanud huvi just laste suhtluskorra muutmise vastu, et makstava elatise suurust vähendada. Nimelt hakkas eelmisest aastast kehtima uus elatise määramise kord, mis võtab summat määrates arvesse, mitu päeva teine lapsevanem lapsega veedab. Kui laps elab kuus 7–15 päeva tema juures, siis elatist vähendatakse.
Paljud vanemad hakkasid jaurama võrdse elukoha üle üksnes seetõttu, et lastele mitte enam elatist maksta.
„Ma olen 150% veendunud, et pärast elatise regulatsiooni [muudatust] hakkasid väga-väga paljud vanemad jaurama võrdse elukoha üle üksnes seetõttu, et lastele mitte enam elatist maksta või teha seda võimalikult väikeses summas,“ kinnitas Kiisk, kes on ühtlasi poole kohaga ka justiitsministri nõunik. „See ei olnud aga seadusandja mõte. Eesmärk oli muuta elatise regulatsioon lastele vajaduspõhisemaks ja individuaalsemaks. Ent oleme jõudnud selleni, et piinliku täpsusega aetakse taga oma seitset päeva, et siis elatis märgatavalt langeks,“ sõnas Kiisk oma praktikast.
Asjal on aga veelgi tõsisem pool, sest paraku manipuleerivad selle kõigega veel ka lapsevanemad, kes on olnud oma partneriga vägivaldsed. „Need on juhtumid, kus peres on olnud vaimne või majanduslik vägivald, mida paberil ei tõenda, aga millest sa tervikpilti nähes aru saad. Nendel juhtumitel teine pool nõuabki lapsi vaid selleks, et vaimset terrorit jätkata. Ja seadus annab selleks võrdsete õiguste näol justkui õigused ka. See ongi põhjus, miks on riigikohtu lahend oluline. Ehk see tähendab, et jah, meil on küll võrdsed vanemlikud õigused, aga see ei tähenda, et saeme lapse aja mõõtes pooleks. Oluline on, et lapsel säiliks suhe mõlema vanemaga, aga mitte, et loeme temaga veedetud minuteid kokku,“ rääkis Kiisk.
Teatavasti vähendati mullu jaanuarist elatise baassummat 292 eurolt 209 euroni. (sellele on lisatud juurde ka 3% keskmisest brutokuupalgast). Lisaks võetakse elatisest maha veel ka lapsetoetused ja suurperetoetused, arvestatakse lapsega veedetud päevi ja mitme lapse puhul veel ka nn mastaabiefekti. See kõik kokku tähendab, et baassummast ei pruugigi ühele lapsele kuigi palju alles jääda.
Suhtluskord on vaidlusobjektiks
Pärnu maakohtu kohtunik Leanika Tamm kinnitas samuti, et pärast uue elatise määramise korra kehtestamist on tekkinud eriline huvi suhtluskorra ümbermääramise ja elatise vähendamise vastu. „Suhtluskord on nüüd vaidlusobjektiks seetõttu, et vähendada elatist,“ kinnitas Tamm äsja toimunud Eesti naisliidu kongressil.
Oma praktika põhjal ütles kohtunik, et elatise vähendamise nõudeid on tulnud ja tuleb järjest juurde. „Ja vähendamise soove tuleb eriti mitmelapseliste perede puhul, et viia see miinimum nüüd vastavusse kehtiva miinimumiga. Ja sealjuures ei ole need vanemad suutmatud maksma seda elatist, vaid elatise vähendamist tulevad nõudma ka need, kes on täiesti suutelised seda maksma,“ rõhutas Tamm.
Kohtunik märkis, et üle miinimumsumma elatisi enam eriti ei näegi.
Teisalt märkis kohtunik, et üle miinimumsumma elatisi enam eriti ei näegi. Tema hinnangul on hagi esitamise protseduur ülimalt keeruline ja miinimumsumma samal ajal nii väike, et juba puhtalt seetõttu on lapsi üksinda kasvatavad vanemad selle taotlemisest või selle suurendamisest pigem loobunud.
„Ma julgen väita, et põhjuseks on üle miinimumi ulatuvate elatisnõuete puhul hagejal lasuv kõigi laste kulutuste tõendamiskoormis. Menetlus on selles osas hageja jaoks (kes seadusest tulenevalt on meil alaealine laps (!) ja teda esindab temaga igapäevaselt koos elav ja ülal pidav vanem) muutunud liiga keerukaks, tõenduslikult ülekoormavaks ja menetluslikult äärmiselt ajakulukaks,“ selgitas kohtunik. „Väidan, et riigi soosik ei ole mitte elatist saav laps, vaid lahus elav vanem, kes on ikka oluliselt paremas seisukorras võrreldes last kasvatava vanemaga.“
Ministeerium analüüsib kohtupraktikat
Justiitsministeerium järeldusi tegema ei tõtta. Neil pole ka täpsemat statistikat menetluste sisu kohta.
„Riigikohtu lahend on kindlasti oluline, sest rõhutab suhtluskorra küsimustes laste huvidest lähtumise olulisust. Kohus selgitas, et ühine hooldusõigus ei tähenda, et vanematel on seadusest tulenevalt eelduslikult õigus nõuda, et laps viibiks nende kummagi juures võrdse aja. Samas ei peaks sellest lahendist tegema järeldust, et riigikohus on nüüd jagatud vanemluse tunnistanud laste huvidega vastuolus olevaks. Kohus rõhutas eelkõige seda, et arvestada tuleb kõigi asjaoludega ja asjaomaste isikute õigustatud huviga,“ ütles ministeeriumi avalike suhete nõunik Elisabet Mast.
„Nende asjaolude välja selgitamise ja esitatud seisukohtade kriitilise hindamise kohustus on kohtul ehk kohus peab hindama ka seda, millised on lapsevanemate motiivid suhtluskorra vaidluses – kas siiras soov lapse kasvatamises osaleda või soov elatist mitte maksta,“ lisas nõunik. „Oluline on ka silmas pidada, et jagatud vanemluse puhul kaasneb mõlemale vanemale kohustus lapse eest ise hoolitseda ja ajaliselt panustada, mis on positiivne, kui seda tehakse lapse huve silmas pidades ja mitte lihtsalt elatise maksmisest pääsemiseks. Lapse seisukohast on mõlema vanemaga kontakt oluline, jagatud vanemlus seda ka võimaldab.“
„Justiitsministeeriumil on kavas sel aastal läbi viia ka analüüs elatise kohtupraktika teemal. Elatise vaidlused lahendatakse kohtus küll suhtluskorra vaidlustest eraldi, kuid selle analüüsi raames on võimalik hinnata ka suhtluskorra mõju elatise nõuetele,“ lisas Mast.
„Kindlasti on puudutanud 1.1.2022 jõustunud elatise regulatsioon lähisuhtevägivallast väljunud inimeste elu. Kahjuks mitte paremuse suunas,“ kinnitas ka Pärnu naiste tugikeskuse juht Margo Orupõld.
„Lapsed, kellele oli varem määratud elatisraha, on tänaseks juba kasvanud ja suurenenud on ka nende materiaalsed vajadused. Samas annab riik võimaluse vähendada lapse heaoluks vajalike kulude katmist. Koos elatisraha vähendamisega on tekkinud lastele ka kohustusi, sest nende suhtluskord ka muutub. Jõulisem pool ei arvesta, et kasvaval lapsel on oma huvitegevused ka nädalavahetusel, sõbrad ja nendega veedetav aeg. Jõuliselt nõutakse nüüd, et laps peab viibima teise vanema juures, sest kohus on nii otsustanud,“ selgitas Orupõld.
