FAKTIKONTROLL | Valimisealisi pole juurde tulnud Ukraina põgenike arvelt. Nad ei saa riigikogu valimistel osaleda

Sotsiaalmeedias levib arusaamatus, kuidas küll saab tänavu olla rohkem valijaid kui eelmistel valimistel neli aastat tagasi.

Arvust, mis erineb umbes 70 000 võrra, räägitakse nii Eesti Eest lehel, mis on EKRE liikme Mike Calamuse loodud konservatiivne portaal, kui ka Facebookis. Nimelt levib kuvatõmmis, millel võrreldakse 2019. aasta valmiste valijate arvu tänavuste valimiste valijate arvuga. Kuna kaks arvu erinevad, peavad postitajad seda valimiste võltsimise tunnuseks.

Kokku on sellised postitused Facebookis praeguseks saanud umbes 8000 kasutaja tähelepanu. Enamik on tulnud Eesti Eest leheküljele postitatud artiklist.

Mida väidetakse?

Eesti Eest leheküljel on kaks kuvatõmmist. Üks näitab, et potentsiaalsete valijate arv 2019. aastal oli 887 420, ja teine näitab, et tänavu on sama arv 965 659.

Facebookis selgitab Edmond Penu, kes tegutseb EKRE ridades, kuid riigikokku ei kandideeri, et arv sai kasvada ainult sisserännanutele kodakondsuse andmise arvelt, sest Eesti kodanikkond vananeb ja väheneb pikemat aega.

Selle illustreerimiseks on Penu esitanud statistikaameti andmed, kuidas Eesti rahvaarv on kasvanud, kuid sündide arv on vähenenud. Tema järeldus sellest on, et rahvastik on suurenenud sisserändajate arvelt. Tegelikkuses ei võrdu Eesti rahvaarv valijate arvuga.

Kuidas on tegelikult?

Eesti sündimus ise on tõepoolest viimaste aastatega vähenenud, kuid see ei mõjuta praeguste valimisealiste arvu, sest seejuures arvestatakse täisealiseks saamist, mitte sündi.

Riigikogu valimistel on hääleõigus kõigil vähemalt 18-aastastel Eesti kodanikel. Hääletamiseks peab isik olema kantud valijate nimekirja, mis tähendab, et tal peab olema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress.

Alaliselt välisriigis elavad valijad on rahvastikuregistris välisriigi aadressiga. Nende valimisringkond määratakse viimase Eesti elukoha alusel, selle puudumisel valija vanemate või vanavanemate viimase Eesti elukoha aadressi alusel.

Riigikogu valimisteenistuse juhi Arne Koitmäe sõnul on küll valimisõiguslike inimeste arv muutunud, kuid mitte märkimisväärselt. „Muutunud on aga hääletamisest osavõtu arvutamise meetod,“ ütles ta. Koitmäe lisas, et varem arvestati ainult neid välismaal elavaid Eesti kodanikke, kes päriselt valimas käisid.

„Nendest valimistest võetakse arvutustes arvesse kõiki püsivalt välismaal elavaid Eesti kodanikke. Neid on ligi 84 000, aga nende valimisaktiivsus on väga madal. 2019. aasta riigikogu valimistel käis neist valimas vaid umbes 8%,“ selgitas Koitmäe.

Valimiste kodulehel on uus valijate arvu arvestamise süsteem ka täpsemalt lahti seletatud. Nimelt 2021. aastani kanti iga Eesti valija ühe kindla valimisjaoskonna valijate nimekirja ja välisriigi valijad kanti eraldi alaliselt välisriigis elavate valijate nimekirja. See tähendab, et eelmise aastani oli kaks eraldi arvestust.

„2021. aasta kohalikel valimistel võeti esmakordselt kasutusele elektrooniline valijate nimekiri ehk paberi asemel on nimekiri nüüd arvutis,“ seisab valimiste lehel.

Riigikogu valimistel tähendab see seda, et nii Eestis kui ka välisriigis elavad valijad on nüüdsest ühes valijate nimekirjas.

Ühine valijate nimekiri omakorda tähendab, et automaatselt muutub hääletamisest osavõtu arvestus ehk nüüd arvestatakse osavõttu nimekirja kantud valijate koguarvu (Eesti valijad ja alaliselt välisriigis elavad valijad) pealt, mitte üksnes Eestis elavate valijate pealt.

Niisiis mängib siin rolli kaks olulist tegurit: nelja aastaga on muutunud valimiseas olevate inimeste arv (veel kodanikke on ajaga saanud täisealiseks) ja teiseks on muutunud süsteem, kuidas arvestatakse välismaal elavate Eesti kodanike arvu.

Ukrainast Eestisse tulnud sõjapõgenikud, ka need, kes on saanud ajutise kaitse, ei ole Eesti kodanikud ega saa seega valida. Ehk valimisealiste arvestusse nad ei kuulu.

Otsus: Vale. Riigikogu valimistel on muutunud valimisealiste inimeste arvestamine, mis muutis ka statistikas valijate koguarvu. Ukraina põgenikel ja valimisealistel pole mingit pistmist – hääletada saavad ainult Eesti kodakondsusega isikud.