EPL UKRAINAS | Eestlase aasta Ukraina rahvusvahelises leegionis. „Otsustamine võttis kolm päeva. Inimesed on siin suurim ressurss“
Rahvusvahelise leegioni sõduri Sergo Susi sõnul mõistab osa alles lahingus, et poleks pidanud tulema.

Kuidas kujutada Ukraina sõda ning mehi ja naisi, kes kaitsevad Ukraina vabadust? Kes nad on? Mis neid motiveerib? Kipub olema nii, et meie kujutlustes teevad ajalugu täiuseni lihvitud õilishingedest kangelased, kelle iseloom on eeskujulik ja teod üllad. Tegelikus elus sooritavad vapraid tegusid tavalised inimesed. Seetõttu püüan portreteerida Ukrainas võitlevat eesti sõdurit Susi sellisena, nagu ta end ise näeb: tavalise mehena, kes kaitseb vabadust. Ta ei pea end mingiks sõjakangelaseks, sest ta ei sõdi, nii-öelda relv käes, vaid vastutab hoopis Ukraina rahvusvahelise leegioni ühe pataljoni tagalatoetuse eest ning hoolitseb, et rindel olevatel üksustel jätkuks moona, vett ja toitu. Vajaduse korral evakueerib ta haavatud ja langenud tagalasse.