Riina Solman: presidendi otsus punamonumentide osas ei kannata kriitikat

Alates 15. märtsist on Eesti riigil, täpsemalt riigihalduse valitsemisalal seadusest tulenevad selged võimalused, kuidas muuta ära Eesti aja- ja kultuurilooga selgelt sobimatud, sh genotsiidi õigustavad kohanimed juhul, kui kohalik omavalitsus ei ole valmis seda ise tegema.

Ühtpidi võib see tunduda kummaline, et meil on tekkimas alles nüüd, 30 aastat pärast iseseisvuse taastamist, selged hoovad, kuidas muuta ära kohanimed, mis on pandud isikute auks, kes on meie rahvast piinanud ja sõjakoledustele kaasa aitamisega meile palju valu põhjustanud. Teisalt on meil kindlasti põhjust rõõmustada, et president Alar Karis vastava seadusemuudatuse välja kuulutas ja Eesti riik liikus lõpuks selle piinliku lünga seadusandlusest kõrvaldamisega edasi.

Kurb on aga see, et president Alar Karis jättis sel nädalal oma õigus- ja muude nõuandjate arvamusele tuginedes välja kuulutamata riigikogus veebruaris vastu võetud nn punamonumentide seaduse, väites põhjuseks, et selle ebaselge sõnastus läheks justkui vastuollu põhiseadusega riigivõimu omavoli osas. Ebaselge ja raskepärane sõnastus ilmestab meie õigusakte tihtipeale ning seetõttu võiks kaasusesse süvenemata arvata, et president tänuväärset keeletööd teeb ja selget keelt edendab.