FOTOD | Selgusid kirjandusaasta parimad! Kulka jagas musta laega saalis aastaauhindu

Kirjanike maja musta laega saalis jagati tänasel emakeelepäeval 2022. aasta luule, proosa, ilukirjanduse ja mõttekirjanduse tõlke, näitekirjanduse, lastekirjanduse, esseistika, artikli ja venekeelse autori auhindu.

Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2022. a aastaauhindade põhižürii koosseisus Leena Kurvet-Käosaar (esimees), Doris Kareva, Siim Lill, Kaupo Meiel ja Karl-Martin Sinijärv valis aastaauhinna laureaatideks järgmised autorid ja teosed.

PROOSA

Piret Raud „Nimepanija“

„Piret Raua novellikogu „Nimepanija“ kaheksa novelli moodustavad ühe kunstiliselt harmoonilise, ent sisult süngepoolse, pahaendeliselt ebakõlalise terviku, mille kaudu eesti maagiline realism astub pika sammu edasi. Novellide puhtakõlaline, oma lihtsuses meisterlik lugude esitamise viis haarab lugeja kindlalt ja justkui rahustavalt enda võimusesse, viies ta niimoodi otse tema silme all moonduva süütuna näiva argireaalsuse keerdkäikudesse. Selles aga hakkavad järk-järgult ja pea märkamatult hargnema inimeksistentsi trööstitu paratamatuse allhoovused, mis ootamatute süžeearengute kaudu jõuavad düstoopilise mõõtmeni. Tsiteerides Kaupo Meielit, see siiski „ei masenda, sest mitte kunagi ei kao tema loomingust valgus, mis pilkaseski öös meile õige tee kätte juhatab“,“ ütles žürii esimees Leena Kurvet-Käosaar.

LUULE

Jürgen Rooste „Loimurite laul. Väike korrosioonikatekismus“

„Jürgen Rooste „Loimurite laul“ kõnetab oma mitmetahulisusega. See luulekogu süüvib eesti kultuurimällu, laotades seda samas 20. sajandi ajaloosündmustest eemale pikemale ajaraamile, käsitleb meie kestmajäämise võimalikkust siin planeedil rahvuse, liigi ja elusainena ning teeb nähtavaks muinasjutumaailmade ja argimüütide taustal laiutavaid varjudekuristikke, hõlmates ka lähisuhte vägivaldsuse teemat, mis 2022. aasta proosas ja luules üldisemalt õrna punase joonena esile kerkib. Samavõrd ja samaaegselt on luulekogu jürgen-roosteliku eneseiroonilise poeedimina taustal valusalt ja vahetult isiklik(una loetav). Vana hea Rooste ei ole tagasi ega edasi, uus hea Rooste on tulekul ja näib, et lähtudes põhimõttest „vähem, aga vägevamalt“,“ tunnustas Käosaar.

Ilukirjanduse tõlkeauhinna žürii koosseisus Kätlin Kaldmaa (esimees), Maarja Kangro ja Kaia Sisask valis aastaauhinna laureaatideks järgmised tõlkijad ja tõlked.

ILUKIRJANDUSE TÕLGE VÕÕRKEELEST EESTI KEELDE

Ülar Ploom, Ilmar Vene, tõlge itaalia keelest: Dante Aligheri „Jumalik komöödia. Paradiis“

ILUKIRJANDUSE TÕLGE EESTI KEELEST VÕÕRKEELDE

Consuelo Rubio Alcover, tõlked hispaania keelde: Paavo Matsin „Gogoli disko“, A. H. Tammsaare „Kõrboja peremees“, Piret Jaaks „Emme draakon“

Ilukirjanduse tõlkeauhinna žürii esimees Kätlin Kaldmaa kommenteeris, et 2022. aasta oli tõlkeraamatute poolest pööraselt viljakas. „Suurepäraseid tõlkeid suurepärastelt tõlkijatelt ilmus nii palju, et nominentide valimine oli väga keeruline. Nominentide nimekiri võinuks olla kolm korda pikem ja kõik tõlked selles oleksid olnud ühtviisi professionaalsed. Parimat võõrkeelse teose eestindust kaaludes seisis žürii ees valik kirjandusklassika ja kaasaegse kirjanduse tähtteoste vahel. Arutelud olid tulised ja lõpuks tuli tunnistada: „Ei saa me läbi Danteta!““

„Kõik eesti keelest võõrkeelde tõlkijad teevad aasta aasta järel tänuväärset tööd ja nominentide nimekiri on selleski kategoorias väärikas,“ lisas Kaldmaa. „Laureaadiks sai tõlkija, kelle 2022. aastal ilmunud teoste loetelu on igati väärikas ja kvaliteetne.“

NÄITEKIRJANDUS

Näitekirjanduse auhind antakse välja kolme aasta tagant, žürii koosseisus Riina Oruaas (esimees), Katrin Tegova ja Margus Mikomägi valis aastaauhinna laureaadiks järgmise autori ja teose.

Jaan Undusk „Suur Siberimaa“

„Jaan Unduski „Suur Siberimaa“ kasvatab üksikisiku silme läbi ja argisest keskkonnast väikeste koomiliste elementidega välja ajastu koondpildi. Näidend on nii mitmemõtteline kui mitmemõõtmeline: loomeisik on vastamisi asetatud totalitaarse võimu labürindiga,“ kirjeldas näidendit žürii esimees Riina Oruaas.

MÕTTEKIRJANDUSE TÕLGE

Mõttekirjanduse tõlkeauhinna žürii koosseisus Bruno Mölder (esimees), Kristiina Ross ja Märt Väljataga valis auhinna laureaadiks järgmise tõlkija ja tõlke.

Kristi Viiding – Justus Lipsius „Laimamisest. Meelekindlusest“, tõlge ladina keelest (Loomingu Raamatukogu).

„Mõttekirjanduse žüriid võlus Kristi Viidingu tõlgitud raamatu puhul asjaolu, et see kehastab mitmeid olulisi voorusi. See avab eesti lugejale Justus Lipsiuse, XVI sajandi uusstoitsistliku mõtleja vaateid laimamisele ja meelekindlusele, mis on igihaljad teemad ja igati olulised tänapäevalgi. Lipsiuse tekstid on tõlgitud ladina keelest kaunisse eesti keelde. Lisaks rikastavad teost ka arvukad kommentaarid ja tõlkija järelsõna. Kõik see kokku annabki tulemuseks tunnustust vääriva saavutuse,“ ütles žürii esimees Bruno Mölder.

LASTEKIRJANDUS

Lastekirjanduse žürii koosseisus Kätlin Vainola (esimees), Anne Kõrge ja Helin Puksand valis aastaauhinna laureaatideks järgmised autorid ja teose.

Kadri Kiho, Stella Salumaa „Endel ja Kati“

„Kadri Kiho ja Stella Salumaa „Endel ja Kati“ on värske, hoogne ja väga terviklik teos, kus lisaks humoorikale väljendusviisile on olulisel kohal ka vaimsed teemad: ärevus ja enesest võitu saamine. Erilist rõõmu ja avastamislusti pakub põnevate peatuse- ja tänavanimede lugemine ning uurimine,“ tunnustas žürii esimees Kätlin Vainola.

ESSEISTIKA

Esseistika ja artikliauhinna žürii koosseisus Daniele Monticelli (esimees), Marin Laak ja Peeter Torop valis aastaauhinna laureaatideks järgmised autorid ja teosed.

Sirje Olesk „Aegade lugu. Kirjanike liit Eesti NSV-s“

„Köitvalt kirjutatud monograafia avab okupeeritud Eesti kirjanike liidu tegevuse varjatud külgi, tänu millele eesti kirjandus jäi ellu, puhkes õitsele ja elas edasi,“ kirjeldas teost žürii esimees Daniele Monticelli. „Sirje Olesk tunneb seda aega suurepäraselt ja raamat on kirjutatud toetudes autentsetele arhiiviallikatele ja kaasaegsete mälestustele.“

ARTIKLIAUHIND

Mirjam Hinrikus „Autentsuse probleemid: tõu(sik)rahvuslus, sünteesid ja „Felix Ormusson““ (Mäng ja melanhoolia: Friedebert Tuglase romaan „Felix Ormusson“).

„Suure haardega artikkel käsitleb Tuglase romaani lähianalüüsi toel rahvus(lus)e küsimust 20. sajandi alguse Eesti kultuuris, paigutades seda veenvalt laiemasse rahvusvahelisse konteksti. Tegemist on tähtsa panusega Tuglase loomingu uurimisse, mis lahkab tänagi aktuaalset rahvusluse teemat,“ tunnustas Monticelli.

VENEKEELSE KIRJANDUSE AUHIND

Venekeelse kirjanduse auhinna žürii koosseisus Irina Belobrovtseva (esimees), Ülle Pärli ja Grigori Utgof valis aastaauhinna laureaatideks järgmised autorid ja teosed.

Andrei Ivanov „Videviku melanhoolia“ („Меланхолия сумерек“)

Žürii esimees Irina Belobrovtseva selgitas, et „Videviku melanhoolia“ eristub Andrei Ivanovi varasematest teostest: „Esmapilgul on lugeja ees 17 tekstist koosnev novellikogu, millega tutvumist võib alustada kust iganes. Tegelikkuses on tegemist üliraske žanriga – romaaniga novellides, mille muljetavaldavad juhtmotiivid ja emotsionaalsed ülemhelid on äratuntavad vaid siis, kui järgida autori poolt ette antud jada.“

Olga Titova „Baltikumi elu suvi“ („Лето балтийской жизни“)

„Olga Titova luulekogule „Balti elu suvi“ on omane erinevate keeletasandite ühendamine ühe teksti raames. Nii näiteks raamivad tsüklid „Armastuskirjad“ ja „Kirjad kaugetele ja lähedastele“ religioosse sisuga värsse, palveid. Püha ja argine, armastuseigatsus ja mälestused ning luule kui võimalus pageda ühendavad selle raamatu nauditavaks tervikuks,“ ütles Belobrovtseva.

NOMINENDID OLID

Proosa

Mehis Heinsaar „Kadunud hõim“

Gert Kiiler „Eranuhke ei armasta keegi“

Lilli Luuk „Kolhoosi miss“

Carolina Pihelgas „Vaadates ööd“

Piret Raud „Nimepanija“

Tõnis Tootsen „Ahvide pasteet“

Luule

Berit Kaschan „Täna piisab vähesest“

Igor Kotjuh „Sireenid ja sähvatused“

Maarja-Liis Mölder „Meesinine“

Triin Paja „Jõe matmine“

Jürgen Rooste „Loimurite laul. Väike korrosioonikatekismus“

Wimberg „Enne kui“

Näitekirjandus

Näitekirjanduse auhind antakse välja kolme aasta tagant, žürii koosseisus Riina Oruaas (esimees), Katrin Tegova ja Margus Mikomägi valis auhinnale kandideerima järgmised, aastatel 2020–2022 ilmunud näidendid.

Tiit Aleksejev „Liivimaa reekviem“

Piret Jaaks „Sireenid ja teisi näidendeid“ (kogumik tervikuna)

Jaak Jõerüüt „Lennart. Pöördtooliaastad“

Katariina Libe „Võrsed“

Tiit Palu „Medeia“

Jaan Undusk „Suur Siberimaa“

Ilukirjanduse tõlkeauhinna žürii koosseisus Kätlin Kaldmaa (esimees), Maarja Kangro ja Kaia Sisask valis auhinnale kandideerima järgmised teosed.

Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde

Harald Rajamets, Ilmar Vene, Ülar Ploom – tõlge itaalia keelest: Dante Aligheri „Jumalik komöödia. Paradiis“

Hendrik Lindepuu – tõlked poola keelest: Stefan Žeromski „Õhus on kevadet“, Zbigniew Herbert „Luuletused“, Olga Tokarczuk „Ühe raamatu otsijate teekond“ ja Olga Tokarczuk „E. E“

Heili Sepp – tõlge inglise keelest: Bernardine Evaristo „Tüdruk, naine, keegi teine“

Leenu Nigu – tõlge portugali keelest: Fernando Pessoa „Rahutuse raamat“

Anti Saar – tõlked prantsuse keelest: Marcel Proust „Õitsvate neidude varjus“, Katrina Kalda „Metsiku maailma melanhoolia“

Heete Sahkai – tõlge itaalia keelest: Carlo Levi „Kristus jäi pidama Ebolis“

Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde

Consuelo Rubio Alcover – tõlked hispaania keelde: Paavo Matsin „Gogoli disko“, A. H. Tammsaare „Kõrboja peremees“, Piret Jaaks „Emme draakon“

Juhani Salokannel – tõlge soome keelde: A. H. Tammsaare „Kõrboja peremees“

Guntars Godinš – tõlked läti keelde: Leelo Tungal „Seltsimees laps“ II ja III osa, Kairi Look „Piia Präänik ja Sõnasööbik“

Agnė Bernotaitė-Jakubčionienė – tõlge leedu keelde: Ene Mihkelson „Torn“

Danuté Sirijos Giraité – tõlked leedu keelde: Jaan Kross „Kolme katku vahel“ III osa, Jaan Tätte „Näidendid“

Merike Lepasaar Beecher – tõlge inglise keelde: Jaan Kross „Kolme katku vahel“ III osa

Mõttekirjanduse tõlge

Mõttekirjanduse tõlkeauhinna žürii koosseisus Bruno Mölder (esimees), Kristiina Ross ja Märt Väljataga valis auhinnale kandideerima järgmiste teoste tõlkijad.

Reet Bender. Johann Gottfried Herder „Torm ja tung: Valik varaseid kirjatöid“. Tõlge saksa keelest (Ilmamaa)

Tiiu Hallap. Alfred Ayer „Keel, tõde ja loogika“. Tõlge inglise keelest (Tartu Ülikooli Kirjastus)

Hasso Krull. Philippe Descola „Teispool loodust ja kultuuri“. Tõlge prantsuse keelest. (EKSA), Byung-Chul Han „Läbipaistvusühiskond“. Tõlge saksa keelest (Loomingu Raamatukogu)

Piret Kuusk. Albert Einstein „Eri- ja üldrelatiivsusteooriast (üldarusaadavalt)“. Tõlge saksa keelest (Ilmamaa)

Tiina Randus. Dean Buonomano „Aju on ajamasin: Neuroteadus ja aja füüsika“. Tõlge inglise keelest (Postimees Kirjastus)

Kristi Viiding. Justus Lipsius „Laimamisest. Meelekindlusest“. Tõlge ladina keelest. (Loomingu Raamatukogu)

Lastekirjandus

Lastekirjanduse žürii koosseisus Kätlin Vainola (esimees), Anne Kõrge ja Helin Puksand valis auhinnale kandideerima järgmised teosed.

Maarja Kangro „Ulguv rula“

Kadri Kiho „Endel ja Kati“

Tiina Laanem „Katariina kaaperdab kooli“

Anti Saar „Õudne lugu“

Liis Sein „Mona isepäine isa“"

Juhan Voolaid „Kommikoletis“

Esseistika

Esseistika ja artikliauhinna žürii koosseisus Daniele Monticelli (esimees), Marin Laak ja Peeter Torop valis auhindadele kandideerima järgmised teosed ja artiklid.

Jan Kaus „Vaade“

Aivar Kull „August Gailit. Lahtiste allikate poole“

Sirje Olesk „Aegade lugu. Kirjanike liit Eesti NSV-s“

Lauri Sommer „Toome tuled“

Maarja Undusk „Ellen Niit. Heleda mõtte laast“

Artikliauhind

Tanar Kirs, Juhan Liivi luulekäsitus essees „Ääremärkused.“ (Keel ja Kirjandus 2022, nr 10)

Mirjam Hinrikus „Autentsuse probleemid: tõu(sik)rahvuslus, sünteesid ja „Felix Ormusson“ (Mäng ja melanhoolia: Friedebert Tuglase romaan „Felix Ormusson“)

Raili Marling, Eret Talviste „Võõristusest läheduseni. Kehad ja meeled Emil Tode „raadios“.“ (Keel ja Kirjandus 2022, nr 5)

Arne Merilai „Kaplinski joon ja Rummo sädemed. Struktuurivõrdlus“. (Methis. Studia Humaniora Estonica, 2022, nr 29)

Ene-Reet Soovik „Tuulest tulek. Jaan Kaplinski luule tuuline maailm“. (Methis. Studia Humaniora Estonica, 2022, nr 29)

Jaan Undusk „Jää hingus. Juhan Smuuli tagaküljel“. (Tuna 2022, nr 1)

Venekeelse autori kirjandusauhind

Venekeelse autori kirjandusauhinna žürii koosseisus Irina Belobrovtseva (esimees), Ülle Pärli ja Grigori Utgof valis auhindadele kandideerima järgmised teosed.

Galina Balašova „Personaalne mütoloogia 2“ („Персональная мифология 2“)

Andrei Ivanov „Videviku melanhoolia“ („Меланхолия сумерек“)

Manja Nork „Ühesugused Pierrot'd“ („Пьеро одинаковые: Бульварный роман“)
Ilja Prozorov lühijutustused „Šafali“ („Шафали“), „Teisel kaldal“ („На другом берегу“), „Tagasiteele“ („В обратный путь“), „Hommik kangelasele“ („Утро для героя“)

Olga Titova „Baltikumi elu suvi“ („Лето балтийской жизни“)

Nadežda Valk „Minu eluring“ („Мой круг земной“)